mina muutkui räägin oma majadest ja metsadest

aga ega ma vist päris nii üksi sel vastu ei peaks, see peaks olema ikka selline kultuurikeskus vms
tra, mul on see tuba siin nii hämar, krt lokaal ma ütlen, ma tahan avarust, valgust, no kadriorulossis mürkrohelisel sametdiivanil vaadata kaminasse, läbi sillerdava päikesese lühtrikriiskavasse särasse vaadata ja keset ballisaali lõvijalgadel vanni igavusel sulpsata ja lasta teeniapoistel-tüdrukutel ennast mereadrust svammiga sisse vahutada, nagu viimses reliikvias.

ja siis aeda minna roosipuhmaste ja lokkava viljapuuaia vahele jalutama, ümber lossi istutaks kohe suured 10 meetrised kuused,tammed, nii et läbi ei paistaks, lebotaks seal, sõbrad värava taga vajutaks nuppu ja suured majesteetlikud raudväravad avanevad kriiksudes ja kutsar sõidutab vanaaegse limuga/hobuse vankriga sõbrad ukseette.


kätt raskelt sirutades (sest need on ju priljante ja kuldsõrmuseid otsast otsani täis puugitud) laseksin ennast tervitada õhusuudlusi tõrjudes ja serveeriks algatuseks ühe earl grey bergamoti tee piima ja meega, mängiks nardat antiikse türgimängulaua taga ja arutaks iidsete põlvkondae tarkusi läbi või teeks lihtsalt rõvedat nalja elu tühisuse üle.

selline minupoolne dialoog oli siis msnis aega parajaks tehes täna:D

nali, nali, ei ole vaja ahhetada seal nüüd.

ps, aga oma vanni ma igatsen küll