Friday, January 15, 2010

ma tahan öelda

ärge kartke vahetada tööd mis teile ei meeldi. päriselt, ainult kergemaks saab ju minna, kaotada pole midagi. kui hakkad raha peale mõtlema siis on pekkis.

imelise köögivilja kana pajatoidu tegin

no mis,mis.
pidu oli, sünnipäev, väga tore pilte veel endal pole
saades teada et mulle ei maksta aastalõpupreemiat, ega tehtud sünnipäevakingitust ja tegelik põhjus siis 3 nädalat juba töölkäimine graafikut ette teadmata, nn. iga hommiku ootelistis olemine päädis sellega et ma teatasin et ma ei tule tööle, on seadus ette öelda vähemalt 48 tundi- ikka tuleb vanasse kaevu ju enne sülitada kui uus valmis, hehehe
2 pakkumist on juba, aga ma puhkan. no laupäevat teen ühe päeva ja teisipäeval, et esialgu üür ja söök jook katta.
mis siis veel, kristeri kirjutatud lugu ekspressi "jumalaga eesti" oli täiesti mittevastuvõetav ega reaalne päriselt toimuvast elust-olust ja feelingust, mis siin on. ja kui koledad pildid ja no sa näed ümbruskonda enda emotsioonide peegeldusena, teinekord reisilugu tehes rõõmsama tujuga objektiivsemalt valgustada eestit.
Võib olla on nii nagu tihti väliseestlased ei saa eestist aru, ei saanud ka eestist tulnud ajakirjanik aru siin toimuvast elust. krister ata!ata!
inimestest vale mlje jätta ja neid labastada ja poriga pritsida, nii eestlaslik samas

muidu on cool, eestist on puhkamas sõber enn, outbackist aastaselt farmitöölt naasnud villu ja taki on sydneys puhkamas, gert and co sõidavad laupäeval maale tööd otsima,kuna linnaelu ei ole kõigile meeltmööda, põhipõhjus muidugi raske tööd leida.
aga vot seda mina ei karda, mina olen alati kartnud just liiga palju tööd, hahaha,sellepärast ehk pole ka kunagi töötuna pidanud ennast tundma.
mis seal salata puhata on imeline, aias on juba 10 cm tomatid kõrgemaks kasvanud, melon 3 uut lehte ajanud,basiilik vohab, ei jäksa ära süüa
aa vot maalima peaks ka hakkama aa no nii kiire on ju igaõhtu, eile istusime popis kokteilibaaris the bourbonis, 6-9ni oli happi hour, kõik dringid 3 doltsi.õhtul turistidega käisime veel kolmes baaris,tutvusin laheda prantsuse paariga, mu maouri sõber tuli mu eesti sõpru kaema, usa ragby mängiaga, õhtu lõpus aga ühe põneva elukutselise kirjanikuga, kellega me nii õhinal üksteise maailmadest rääkisime, et vahetasime ka numbreid.ja kell kaks koju 10 mintsa jalutust läbi linna.
ausalt nagu filmis. tegelaskujud, situatsioonid, need on suurlinnas kõik olemas vürtsikamas värvides..

Eestist tuli pakk ! issand kui hea on eestist pakki saada, ma sain Inese plaadi, oi mulle nii meeldib ines. baskini sketshid saime, ja filme ka ja no nii nii tore lihtsalt
katrile maailma suurimad känguruhüppelt kalli! mauh!hoppaaa!

mis veel...

olme. eile pidin olema kodus kella 8st-1ni päeval et interneti kiire lepinguline ühendus saada meie studio-apartamend-gardenisse eksole. no keelgi lasi ühe kella korra hommiku tõesti , aga see ka kõik, ei mingit nt kaks korda kella anda või helistada kontakt nr. et me oleme kohal, ja täna nad tahavad selle kohalkäimise,ukse mitte avamise eest saada 220dollarit, nagu wtf! ja et kodus peab olema 6 tundi ja tulevad jälle 2 nädala jooksul, saatsime nad kristjaniga sikuvittu ja võtme migise olemasoleva,kuid kahjuks küll aeglasema unwired paketi. igasugune teenindus telefoni ja interneti operaatoritega austraalias on maailmakuulus oma nõmeda bürokraatia ja olematu süstemiga, klienditeenindus on -10000 lihtsalt, kristjan nt rääkis seda neti asja ajades lihtsalt ühepäevaga peaaegu oma kuukõneaja limiidi ära, automaatvastajatesse, kes teenindavad häälütluste peale, mis omakorda ei toimi alati.
info telefonid on ka kõik häälvalimisega,mis on ikka tohutu tüütu, sest elektroonika tihti hindab su ütlusi valesti aj siis oled nt 2 tundi ootereziimil, sa võid vihastada ja toru ära panna, aga kui sa tahad tulemusteni jõuda siis pead seda kõike otsast peale alustama, sama ajakuluga ja koguma ohtralt kannatust, sest kui lõpuks saadki pärisinimese kätte siis ta kindlasti soovitab sulle mõnel teisel numbril helistada.

olge tublid mu inglid ja tänan teid. mõttekallid!