Härra on väsinud, härra käis tööl täna, tõusis juba 5.30am. Õnneks on nüüd 6 vabapäeva.
Küll ma siis räägin mis tunne on ilma õhukonditsioneerita 44 kraadises kuumuses värskete lilledega kaubelda...see on metsik. Näiteks päike paistis ühele mustale ämbrile peale, mis sulas alla.

Kuidas ma pangas käisin.:)

panen sellele kotile nimeks Betty Lane, sobib onju, ps ehtsad kasvatatud pärlid:)


Appppi, kuidas palavusest higi voolab. Töötul inimesel hakkas kodus igav ja otsustsin panka minna:) No siin on ju välismaa värk, mul on need pangatsheki lipakad,mis sain lillepoest, kus on mu nimi ja siis alla on kirjutatud mustmiljon dollarit, olen unustanud koguaeg panka viia ja kohvi oli ka vaja osta. Aa siis härra märkas pangast välja tulles ühte eksklusiiv-sisustus poekest, apiiiiii kui ilusaid asju on. Niiiiii ilusaid, niii odavaid . no vot kohe niiiii odavad, et paha hakkab, hõbedased lauaveekannud, millised shampanjee klaasid, oi kuidas ma oma kööki oleks tahtnud lisa osta. Ma tulin siia õppima seda, kuidas meil elus pole rohkem asju vaja kui üks kott, või kaks... no või kui reisid koos oma suure sõbraga ummm.. võib kolmega arvestada:D ostsin sealt hädasti vajamineva klapiga suure tuhatoosi tagaaeda, hõbenippliga ja potiässaga zippo sai kauba peale, klasuuritud ja puha. No siis mõtlesin, et lähen koju... ja keset tänavat oli äkki tekkinud suur,suur pood mu ette,:DDD nagu muinasjutus. Niimoodi äkki kohe. secendhand- no kui ma kunagi poliinale mainisin, ’kus need on? siis ta minestas ja teatas, et ta ei ütle mulle, kuna endast lugupidav inimene sinna sisse ei astu. Aa mina olin Eestiski Paide tänava taaskasutuskeskuses isegi vabatahtlikuna mõned päevad nõudelt tolmu pühkinud(pärst järjekordset pidu hommikuni, kui otsustasin maailmale kasulik olla, kassika leevendamiseks), ja see oli nii põnev, võin nüüd teile täpselt öelda mida nõuka ajal toodetud serviisi põhjal olev tempel ja värv tähendab- mitmes sort ja kas massitoode või kollektsioonist. Ka mõni langebraun eksis vahele.
Novot, tuhnisin siis seal endale raamatuid, ja leidsin täiesti vajaliku tuttuue rahakassa mr Beani pildiga ja tabalukk on ees, sest meil lihtsalt ajab peeglilaud üle neid dollareid, siin on ju metsik kogus münte koguaeg, nii et rihm peab pükstel peal olema kui välja lähed. Ja siis veel käekoti, millega daam saab linnapeal pralletada, hahaha, ja mõned pärlid, et ikka ilusam oleks.Kolm paari. Õhõhh Järgmisena läksin järgmisse nn, tiimarisse, kust ostsin koormatäie kunstlilli,5 väikest ,2 suurt punti , liimipüstoli (glue can) mõned pakid liimipulki ja veel ühed lillad pärlid.
Meisterdan nüüd ühe tõeliselt bravuurika rediküli, et Betty pikali laksata oma uudistootega.
No kui ma siis sealt keskusest nagu baltijaama mutt oma saja kompsuga tulin ähkides ja puhkides, nina krabisevate kottide vahelt väljas, tegin veel peatuse puuvilja poes, ostsin seda mida silmad sõid, st arbuusi,viinamarju, hästi valmis suuri mureleid, virsikuid, tomateid. Unustasin muidugi ära oma eelmise laari , mille ukse juures maha panin, oi kodutee oli raske, päike lõõmab, suu kuivab, käed välja veninud, aa ise olen nii rahul , nagu oleks lotoga võitnud.
Ja ära siit kolides on mulle praam vaja järgi saata.kuidas ma näiteks oma maalid kaaasa võtan, lõikan skalpelliga?(no on sõna) välja raamist nagu filmis?

Hash brown's

Eile õppisin tegema praekartuleid Ameeria moodi ja Itaalia antipasti't:)
Ime lihtne -riivid toored kartulid ja laotad pannile nagu pannkoogid, väiksel kuumusel küpsetad ja ongi valmis, süüakse nii hommikusöögiks või õhtuks, osades retseptides käib ka sibul sees, mina panin nii sibulat kui beekoniribasid ja õli asemel kasutasin võid ofkooos:) Imehead! Väherasvasena saab teha nii, et pihustad õli peale. Praed kuldpruuniks kõrbedaks mõlemalt poolt ja ta ise hakkab kinni omavahel, ei mingit sidujat-muna-jahu-juustu. Siis see pole enam see õige. Kõrvale võid praadida vorstikesi ja teha näiteks värsket salatit

Carmela imelihtne tomati antipasti ( söögiisu tekitaja)

Selleks on vaja tomatit, külmpressitud head oliliivi või viinamarjaseemneõli.
Tomat peab olema küpse- ja siinkohal pean vajalikuks üle korrata, et tomatit ei panda never ever, mitte mingil juhul mitte kunagi külmkappi. See lihtsalt tapab tomati maitse ja ei ole vaja karta, et pahaks läheb. Ta küpseb, läheb magusamaks. Isegi need meie maitsetud tomatid lõpuks küpsevad, hoia pimedas ja kuivas.
Niisiis- teed tomati katki tükkideks kaussi, paned õli, majoraani(vorstirohi) ja ongi kõik, ei soola, ei pipart, võib panna, aga see võtab itaallaste arust puhta maitse. Võid ka basiilikuga teha, aga tal on kordi tugevam maitse. Sööd ciabattaga, kastad(surud,pressid:) saia sisse sellesse värskesse kemüüsesse ja see on IMEHEA.
:)

Mõnus on

Ma olen 2 päeva ainult istunud oma sugulase blogis ja ahminud tema imepõvevat elukäiku vahetusõpilasena USA's, olen nii mõndagi Ameerika suhtes ümber hinnanud läbi tema kogetu. Kool on uskumatult lahe seal, ma tahaks uuesti keskkooli minna...Aa õppekavas on sellised tunnid, nagu teatrikunst, tennis, ajakirjandus, sotsioloogia, keeled. Suurejoonelised teatrirühmad, soprdiväljakud, sümfoonia orkester... no niii lahe. Ta on muidugi üliandekas ka, paneb seal tennisemängud kinni, on orkestris esimene viiul, teatri klubis krimmeeria, valgus- ja helitehnik, kirjutab koolilehte artikleid ja aitab kaasa aastaraamutu koostamisel.Just see positiivsus ja mõttekäigud on nii lahedad. Tore teada, ma pole ainuke lootusetu optimist oma suguvõsas.

No endal ongi siis nii läinud, et loen ja söön ja loen. pole isegi meile avanud.
üleeile käisime siis kesklinna Wild Life World keskuses ja oli mõnus päev, hiljem võttis Todd meid autoga kesklinnast peale, käisime läbi KFC'st ostsime ämbritäie fritüüritud kanakoibi ja pizzat, oli kohe selline junkfood'i isu ja läksime Toddi ja ta roommate'ga õlut jooma nende rannaäärsesse korterisse, vaatasime USA varianti little birtan'i komöödia seriaali ja mängisime pokkerit ilma rahata:) kui pimedks läks kella 8 ajal, siis läksime istusime rannas ja üritasime ära arvata tähtkujusid taevas. Pildistasin ühte krabi, kes eest ära jooksis ja...mõnus oli lihtsalt olla.
Betty kirjutas et tahab muga läbirääkimisteks maha istuda nii lilleballi kui kursuste osas, aa pole veel vastanud, lasen peas asjadel küpseda, enne kui tõsiselt otsuseid vastu võtma hakkan. Ootan moskvast vastust, kuidas Tatjana reageerib plaanile ja siis saab edasi tegutseda. See on ikka väga hull ja suur ettevõtmine. Täpselt minu jaoks, kas ma ei tee mittemidagi või siis töötan 24/7
Aeg läheb siin nagu nii kiiresti, et ma saan aru selle järgi millal jälle peab üüriraha maksma, alles see oli ja sellest on juba 2 nädalat. Keelt peaks rohkem õppima, tahaks kuskile koolitusele minna, ikka omapead õppida pole nii efektiivne. rühmas oleks kambavaim suurem ja keel on ka peamine takistus siin tegusid teha.(see mõte on ka iseenesest vale ja endal peas kinni, muusika ja lilled on kaks asja, mis ei vaja siin ilmas tõlkimist, õpin igapäev oma mõtteid kontrollima positiivsuse suunas, et mitte ise lukustada oma võimalusi) Mulle meeldib siin aina rohkem, selle relaxi tunde pärast just. Kuhugi pole ju kiiret. Elu on nautimiseks ja rõõmutundmiseks. Ma ei pea paljuks ülemõelda iga päev kõikide positiivsete asjade loetelu mu elus. ja neid on väga palju. Ja midagi siin elus ei juhtu niisama, ikka enda mõtete tagajärg on kõik. Minu imeline elu on veel alles ees ja ükspäev te veel kuulete minust. Poisist kes hakkas tööle 14 aastaselt viruvärva lillemüüjana:)

ahjaa, kel huvi on saada osa USA's vahetusõpilase programmiga õppivast tragist 17 aastasese elamustest siis blogi on siin: http://sannufromamerica.wordpress.com/
lõõmava päikese higised kallid:)

Wild Life World ja nummimeetrid

kus elab õige mürgisem ämblik, muidugi Sydneys, ei kuskil maakohas ega mujal vaid linnas, kohtub inimestega siis, kui paarilist otsib, muidu muidu elab maa all oma tunnelis


nummimeeter
olemise talumatu kergus
kodustumas
meie uus lemmik-jänes-känguru-rott 'Western Bilby(Marcotis lagotis lagotis)
65% on mürgised maod
12 maailma mürgisemat 30st elavad austraalias muidugi

Royal national park,

Eile hommikul kell 10 sain unesegasena kõne poliinalt, et chap, chap,chap- oleme 20 mintsa pärast teil, sõidame mööda rannikut lõunasse 100km randa päevitama .
Loodus on ikka uskumatult mitmekesine siin, kui esimesel väljasõidul 200 km sisemaale outbackis tundus et siin on selline hõre eukalüpti mets, hunter valleys aga viinamarja põllud ja kuppelmaastik, siis nüüd olid hiidsuured rohelised puud ja mäed,no ikka 3x kõrgemad puud.
Kändurud ja metssead on siis kõige suuremad loomad maismaal, kui jätta välja kahepaikne korkodill ja vaal. Nägime ka kitse märki teeääres, need on sisse toodud ja metsistunud siin omapead. Sammuti on siia toodud sisse kunagi konnad, et nad sööks putukaid, sellised suured nagu kärnkonnad, aga neid ei söö toiduahelas keegi ja nüüd queenslandi osariigis on see suur probleem. Nagu ka jänesed keda siin on metsikus koguses ja kes pistvad põllud nahka.
Mäeotsast oli vaade ookeanile, kui oleks olnud haisid, elektriraisid, delfiine, vaale, merikilpkonne vees, oleks neid näha olnud, meil seekord ei õnnestunud kahjuks.
Pakse inimesi nägin küll, ikka nii pakse et meil Eestis selliseid isendeid pole, seljast ropult rasvunud, ma ei teadnudki, et selg nii rasva võib minna:)
Lained on meeletud, ikka kõvasti peab ujukad jalga panema. turistod tulevad ikka välja nii, et ei sa aru esialgu,et rinnakad on küljepeal kuskil, tähtsa näoga naeratavad kõigile, kuni märkavad...
kui ikka vahusesse lainnesse püsti vastu lähed, siis ootab korralik sentrifuug ees, tuleb laine eest sukelduda peitu. Või siis teistpidi selle vahuga välgukiirusel kaldale ujuda speed põhjas... korralik trenn. võitlesin seal elueest:D

käisime juuksuris

uus look

Ränne

Mul on selline sõbranna nagu Tatjana Petraitis. Saime temaga kunagi ammu 7 aastat tagasi tuttavaks ja hiljem sõbraks lilleballil, kus ta aitas mu võistlustööle kehamaalingut teha,oleme koos töötanud nii Monacos, Nizzas, Peterburgis, Moskvas Saksamaal ja Eestis, nii et näpud rakkus. Ise ta nimetab ennast ja oma peret naljaga korea maffiaks.
Kunagi tema ema otsustas Kashastanist paremasse kohta kolida, tegi maailma kaardi lahti ja lasi pliiatsil kukkuda, kaks esimest korda kukkus veekogudele, kolmandal korral Eestisse. 30 aastat tagasi. Ja nii täiesti lamppi kolis ema kahe lapsega üksi eestisse. Ema töötas ennast Eestis korralikult üles, enne kui kui suur buum tuli kinnisvara äris, kogu pere kolm täiskasvanud võsu elavad kenasti kõik oma kesklinna korterites.Tatjana teeb kehamaalinguid, lilleseadet, küünetehnik,ja kulmudega trikke, milles peetakse teda õheks parimaks vabariigis. Aa nüüd raskel ajal kraabivad naised vist oma kulme ise noaga kodus lühemaks. Sulges oma tartu maantee salongi Nii et ta kirjutas mulle imeilusa kirja fotodega ja teatas, et kolib Costa Ricasse, ilm on soe, ei ole vaja palju riideid kanda ja maja maksab kõigest $35000.- ,teatas et ega temagi puuotsa sündinud pole-' nu ja telaju salontshik, ili bartshik:)))
Ta saatis endast imeilusa pildi. Panen üles selle. Kes on mu sünnipäevadel käinud on ka teda elusast peast näinud:) alati stiilne. Mina hüüan teda bodyart'iks:)

aa meil läheb hästi, vaba päev eksole jälle, külm on 20 kraadi vist?no kui üks päev on 43 ja järgmine 20 siis see on väga külm. suletekid olid meil ümber ja vaatasime briti komöödiad