Need kes vinguvad et ma kirjutan pikalt, kustutagu mu blogi aadress ära, sest lüihidalt ei ole lihtsalt võimalik mul oma emotsioone edasi anda, elu24s on informatiivsed nupukesed mida lugeda. Tegu on siiski mu isikliku eluga , mitte ajakirjandusliku väljaandega.
Esiteks tulin koju töölt ja teate kui ilusad puud siin on, kõik õitseb, on ju kesksuvi. kõik on niiii eksootiline, magnooliad, ja teisi ma ei tea, umbes 6 erinevat tüüpi, need ka millest tahiitil kaelakeesid tehakse.. pean pildistama.
Ma õpin tööjuures iga päev. usaldama ennast, eelkõige taltsutama oma põhjendamatuid hirme ükskõik mille, kelle vastu. Kannatlikkuse õppetund- olematu osa minust, nüüd ikka on juba mõni raas.
Teiseks otsustasin, et ei ole olemas häid ja halbu inimesi. kõik on suurepärane õppematerjal. igakord kui miski häirib on endal miski paigast ära ja see on nii kuradima õige ja töötab. Kõik probleemid on ikka enda väljamõeldud. Asjad on nagu nad on, hinnangud me peas teevad neist asjadest head ja halvad asjad või sündmused. Vastavalt sellele mida tellid seda saad. Nagu ostukataloog.
kui on ikka raske, siis on tõesti raske sel hetkel meenutada, kuidas positiivses meeleolus kõik super on, Osho(on üks ninatark:) ütleb, et elame energiast nii killustatud maailmas, et vahepeal nagu oled liinilt maas, enne kui jälle connectib. aa miks mitte olla koguaeg positiivses meeleolus, külvata muutkui juurde ja seda rohkem tuleb tagasi, ma lihtsalt hakkan seda igapäevaga oma kogemuste näol aina rohkem uskuma, sest see töötab. päriselt, iga rakuga tunnen, me oleme oma mõtete kogum, oma mõtete omadusest saame aimu oma tunnetest, ja kui tunne on sitt, siis on vaja korrigeerida mõtteid, ikka alati rahu poolt , mitte sõja vastu, hea poliitiku poolt mitte halva poliitiku vastu, ikka klaas on pooltäis mitte pooltühi. mina ju valin kummale poolele ma oma mõttega jõudu annan.
Durvalo kirjeldab oma raamatus kuidas vanas egiptuses õpetasid preestrid vaaraosid välja oma pisikeses pühakojas keset suurt kolosseumi hirmust jagu saama, see oli vaaraode katsumuste katsumus. õppetükide õppetükk.
nende variant oli , et pidid pimedasse pealt kinni betoneeritud basseinikäiku 6 meetri sügavusele ujuma ja sealt järgmisele pinnale vahepeal õhku hingama väiksest august,mille kaldal oli kaks korkodilli ja uuesti ujuma 6 meetrit alla, et siis mööda järgmist käiku üles tõusta teadmata kas seal on väljapääs. tegelikult krokodillid ei oleks rünnanud, sest nad olid täis söödetud, läbi kottpimeda veetunneli ujudes pimedusse, usku kaotamata , et jääd elama..
vot nii taltsutati eneseusku.
ja seda sellepärast, et mõtted mida me mõtleme materialiseeruvad. õnneks ainult pühakud suudavad õhust esemeid manada, sest kui ikka hetkega kõik juba praegu toimiks, oleks mul tuba ämblikest pungil, hea osa on selles loos, et ei ole hullu, kui mõni hull mõte sekka saabub, sest armastusel, positiivsusel on kordi tugevaim jõud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
issand kui ilus, peaaegu nagu jõulud :)
Post a Comment