Sometimes I dream about reality (Bob Marley)

Üleeile käisime siis väljas sydney's õhtu ja ööelu kaemas. Metsikas! nagu ütleb mu sõber Aljona.
Baare on igale maitsele, viimane suletakse kell 11 hommikul. Palju turvamehi ja kui kuskilt otsast paistab välja, et oled liiga napsune, võid kohe taksopeale istuda, sest siis sind kuskile sisse ei lasta. Käisime siis baarist baari ja oma rõõmuks avastasime et pidutsevad inimesed ühtemoodi üle maa:) kuna suurlinnas ikkagi väljas esimest korda, siis enesekontroll oli nii suur, et isegi pärast mitmeid kokteile mulle ikka pähe ei hakanud, kell 1 öössel läksime ühte paljudest lahti olevatest kiirsöögikohtadest sööma ja kell 2 olime kodus, kuna meie linnatutvustaja Todd lihtsalt jäi meiega samas tempos dringitades nii täis, hea, et me teda ise koju ei pidanud viima. eeee no tegelikult kinkisime talle ka estonian suveniiros komplekti 6 erinevat liviko mini pudelit karbis, millest ta kaks ära jõi ühest baarist teise minnes. hõkhmm. Eile helistas ja vabandas ette ja taha ja lubas heastada selle, kui järgmine nädal oma autoga meid 3 tunni kaugusele ekskursioonile lubas viia Blue Mountains'eid vaatama kaine peaga. Anname siis uue võimaluse, enne kui ta täis jäi, oli päris lõbus ja kõbus. Nalja sai.

Eile siis oli selline päev kus Poliina mehe suguvõsa igaastaselt korraldab Detsembri alguses pikniku pargis, kus siis lapsed saavad oma jõulukingitused jõuluvanalt kätte. 59 inimest!!!!
Me siis olime ka seal.
Ilmast rääkides - siin tuleb alati päiksekreem UV30 ja vihmavari kaasa võtta. kell 11 hommikul oli palav ja ei ühtegi pilve, kell 12.30 oli torm, täiesti pilves ja paduvihm, kell 13.00 oli vihm läbi, kell 13.30 lõõskas päike, palav ja kell 16.00 oli jälle täiesti hallid pilved ja tibutas. Lausa jahe, külm, tekid ümber. Uskumatu lihtsalt. Vahepeal joosti pikniku korvidega varju alla, toolid lendasid tuule käes ja siis jälle tekk lahti, päike paistab, linnud laulavad, ilmselt nagu vaikne ookean vms.
Õhtul läksime Phili õe ja õemehe juurde, viimane on advokaadibürooomanik ja advokaat.
Pildistasime siis nende imeintelligentset maja- köögis on seinal puutetundlik ekraan, kus sa saad siis kõiki tulesid, kütet, basseini puhastust, soendust , käterätisoendust, kaameraid, vee, gaasi süsteemi, uksi, väravaid lukustada või avada, kardinaid, aknaid sulgeda avada, muru kasta, kaameratest jälgida, mida iganes juhtida! Mulle meeldis relaxing tuba kus sai siis masaazi toolvoodis, isegi jalgadele ja silmadele, kõik muidugi muusikasaatel ja puha.
Täna oleme viimast päeva Poliina juures, kuid me ei koli siit kaugele, u. 500 m. on Carmela suur maja , kus me siis ennast sisse seame, keegi ei tea kui lühikeseks-pikaks ajaks. Seal ei ole netti. nii et siis sõnumineerige +61 4 32 801 651, et me maailmast päris äralõigatult ei tunneks.
Nüüd siis hakkab see osa reisist "welcome to reality!:) väga põnev.
Sokk elab siis homsest me uues elamises taga aias. saatke siis kitsejuustu valmistamisretsept.
ja kui rahad otsa saavad siis üllatame Carmelat Kitsepraega, karneeritud eksootiliste aed ja puuviljadega, mis aiast leiame:) sinna on veel aga muidugi- nii et kuulutan välja kitseprae retseptide konkurssi. Parimale pakk austraaliast:)

Häid jõule!