ABSOLUTELY FABULOUS

Niisiis, järg üleeilsele õhtule

(jah Kuna partianimalid olid peaaegu vägisi oma normaalsest pidutsemisrutiinist välja tõmmatud, ja enne magamaminekut anti kätte madrats mille täispuhumispump olla mehe õejuurde jäänud, siis puhkusin selle selle kõige paksema ja 5 cm läbimõõduga, vindiga puhumisvaga, mina täis, kui see lõpuks neljakümne minutipärast täispuhutud, hingatud oli, lõuad krampis, siis ma lihtsalt kukkusin sinna jalad püsti magama, peas väike surin kell 7pm.(nii et kui te tahate alkoholi-suitsuvabalt laksu üles endal peksta siis puhkuge, kuni suudate)

Ja loomulikult kell pool viis hommikul ärkasin ma mati kaalu linnuorkesti peale üles ja enam und ei tulnud.

Hommikusöögiks kell 6 (omg!) laupäeval tõusid kõik ülesse, like allways kaputsiino ja küpsised, mida itaallassed armastavad siis kohvisees leotada ja krõmpsutada..
Kell 8 startisime juba väga reibastena (ja see vastab tõele) Sydney linnapoole, mina, Kristjan, Poliina ja Phil ja kõigi lemmik Jacob, neljakas
Sydney on imeilus linn, üllatas, et enamus maju on kahekordsed, vähem kolmekordseid, ja ettekujutus et tegu on linnaga, mis on pilvelõhkujaid täis on ainult kesklinna ühes klumbis koos, mis polegi nii suur ala.

Ooperiteater muidugi ka ja käisime siis Rojal Botanic Gardenis, Iibised, kakaduud, papakoid elavad vabast tahtest seal, siis mingid puud olid lendrebaseid täis, sellised pirkamad nahkhiired nagu kanad rebase peaga umbes.

Pildistasime siis ennast siit ja sealt ja mina muidugi tähtsalt jooksin kõige ees, nagu kuuskemaa juuksed tuules valla ja juba eemalt tegin käte jalgadega selgeks meie kallitele võõrustajatele, et see on nüüd aurakaaria, ja see on hibiskus, ja see on lotus jne, jne.
Parim ninapüstiajamise koht oli, kui Phil tutvustas mulle kummipuud ja ma sain tähtsalt teatada et see on eukalüpt tegelt. Nanannnaaa.:))

Päeva tipp hetkeks kujunes, kui ookeani sadama tokide ääres peatusime ühe pealtnäha tavalise hamburgeri kioski ees Harrys Cafe the Wheels, mis tegelikult on avatud juba aastast 1946, ja kõik suuremad maailmastaarid, siin käies, käivad sealt alati läbi,(nagu ka meie) et üks kuulus lihapirukas süüa, see on nagu lehttaigna korvike, pealt kinni küpsetatud, sees guljassimoodi sisu, sinna peale pannakse kuppel hernepudru,kuppel kartulipudru, tehakse kastme jaoks veel auk siis pudru sisse, appi kui hea see oli, ,nagu praad.

Putka peal oli erinevaid kuulsuste pilte , nagu robbie williams, hugh grant Ja ABSOLUTELY FABULOUS, PATSY JA EDVINA, käes pudel pollit ja patsil muidugi liitrine stalitsnaja, ja soeng nagu amy winehouse’il ( äkki amy sealt saigi idee)

Edasi sõitsime rikaste rajooni , ühelt poolt vaade linnakeskuse pilvelõhkujatele teiseltpoolt vaiksele ookeanile, mina muidugi õnnest segane, nagu oleks isiklikult patsyga kohtunud, kiljusin vasakule ja paremale, so fabulous, marvellous, koordsõõõõs!

Millised korstnapitsikesed, ilusad räästad, millised lopsakad aiad, nii ilusad autod, kui ilusad katusekivid, ühtegi paksu ega vana inimest ma ei näinud, need vist korjtakse kokku nagu hulkuvad koerad siin: )
Ühe mäe otsas oli loss nagu Harry Potteri filmis, see loomulikult oligi erakool, kus Nicole Kidmani (jälle oli põhjust mul maas püherdada nagu sulavõipakk, ahmisin õhku ja tegin minutiga 120 pilti,Kidman on siiski maailma parim näitleja nagu me kõik teame , ja ei vaidle vastu). Selleks hetkeks oli Poliina mees Phil,sitsiilia päritolu eksole, aru saanud, et itaallased ei olegi need kõige-kõige temperamentod, ja mina olin isegi ennast juba oma vaimustus huilgetega ära väsitanud, nii et umbes pool kaks päeval vajusime me koju rampväsinult.

Veitsa aelenud toas, aias ringi, kell viis alustasime kohaliku Bexley(no nagu piritakose vms.) keskuses ostoksit, mul oli hädasti vaja hiinapoes vaadata pudinaid vidinaid ,vihmavarje avada ja tegelt adapterit sest neil siin ju käivad seinas kolmeharulised pistikud, ja vesi voolab kraanist alla vastupäeva ja üleüldse käivad siin kõik pea tagurpidi nagu võite arvata,kui maa vahelt ära võtta, siis oleksid eestlased austraallastega taldupidi koos.

Meie welcome Dinner Party oli tagasihoidlikum selles mõtes, et me olime Kristjaniga veits väsinud ja Olime rõõmsad et Poliina Tegi kodus imemaitsva söögi seenekastme ja paneeritud kanafileega, kõrval suurepärne roheline salat avokadoga.mmm. jõime kohaliku shiraz i ja nautisime elu ,kell pool kümme õhtul olime kutud, vajusin voodisse, hea et suutsime meid mitte linna restorani meelitada. Küll jõuab hotellides elades, väljas söömas käia.

Lahe on veel see, et austraalias hetkel saame koguaeg teada just itaalia köögi , traditsioonide kohta, i love it.
Eilse päeva hulka käis meil ka ekskursioon ümber maja raidi pudeliga, pritsisime erinevatesse pragudesse, kust siis pidid erineva suurusega erinevad loomad enast välja loivama, et meile selgeks teha, millised on surmavad, millised su lihtsalt halvatuks teevad, ja millised ainult veits paiste ajavad ja millistega suust vahtu tuleb. Lihtne.
Lady long leg’se ei tohi tappa, nemad söövad teisi pahasi.

Ja veel-minu esimene kogemus oli tegelikult esimesel päeval lennukipealt saabudes vannitoas võttes kinni shampoonipudelist jooksis selle sama pudeli teisel küljel umbes 5 cm prussakas 3cm tundlatega üle mu näppude, loomulikult teab seda kogu kvartal.

ABSOLUTELY FABULOUS