Mul oli imeilus päev tänu interneti olemasolule ja headele sõpradele, kellega ma läbi msni rääkida olen saanud ja see tekitab ühtsustunde. we are all connect.
aa mis siis mu ime-imeline ülemus lõpparvega välja mõtles-uus kiri ,ära tule homme palga järgi, maksan sulle ametlikut, mis tähendab seda, et tore muidugi mu soovid kannavad vilja, kuid! -kui sa tööleminnes ei täida TNF (tax file number ankeeti, mille sulle ülemus annab)-siis seda omamata läheb mu palgast 46,5% riigile, muidu läheks 33 mille lahkudes maalt saaks tagasi, aa nüüd ta lihtsalt k-----b ajusid. ta ei võida midagi sellest, vaid lihtsalt ta teab kui kiire oli mul üüri ja tagatise rahadega.ja saab veel teadmise,et ma lihtsalt saan poolevähem. aitähh
:) no mis seal siis ikka, tänasin ja saatsin oma panga andmed ja lähen homme ikkagi kohale, et oma 4 maali ära võtta ja näha mis näoga ta silma vaatab.
Olgu mainitud veel, et kui ta tahaks, saaks ta selle vormi ka praegu ära täita, et ma saaks oma kogu palga enda kontole, ja osa riigile,mis tagastataks hiljem mulle. nn pensionirahad vms.
Elus on palju palju rohkem väärtusi kui töö ja raha. Sõbrad
Friday, March 27, 2009
Thursday, March 26, 2009
"Ühe sõnaga"
.
Kui on tunne, et deprekas kohe-kohe tuleb siis on mul selleks puhuks kaks ravimit, minna linnamelusse, täis siginat saginat tänavtele, või puhata metsas, siinne mets on siis Hyde Park, kus saab üpris privaatselt oma kiirsöögikohast kaasa haaratud sushi vms ja koos ringi jalutavate iibistega ära süüa ja jalgu sirutada päikese käes.
Poe hinnad ajavad mind närvi, ma saan nüüd aru miks on austraallastel ja ameeriklastel kolm korda suurem külmkapp ja piima säilivusaeg lõpeb 2027, sest ma nüüd toon hinnavõrdlusi eekides
1 330ml limonaad 30 eeki, kast 24x330ml on ühe hind 8 eeki
pisike vaarikamoos 40 eeki, suur 1,5 liitrine purk aga 10 eeki
liitrine piim 24 eeki, 3liitrine piim 24 eeki
väike sampoon 60 eeki, suur shampoon 2liitrine 25 eeki
aa kui ma elan üksi kesklinnas, siis ma ei taha osta 10 kilo kartuleid, 2kg tuunikala konservi, kahe liitriseid shampoone, mis tähendab et mul ilmselt kulub söögi peale sama raha, mis 4 liikmelisel perel, lihaga on sama asi, üks tükk maksab nagu peaaegu restoranis, ostad kilodega ja voilaa odav jälle.
Nu mu kotka silm õnneks leiab alati üles mõned gurmanisoodukad, mis selle kompenseerib.
Eile tegin jälle kreemist lõhepastat, porru,magusa pipra, oregano ja pestoga.mmm.
Maja peremehega on head suhted, eile sain teada, et oma vabal ajal tegeleb ta muusika kirjutamise ja selle ette mängimisega hotellides, clubides. alles karjääri alguses(44) Nii et vanus pole millegi alustamiseks kunagi mingi vabandus. Ja jube lahedat muusikat teeb, nagu hotel costes vms
Bettyga on finito. Sellega on kaasnenud nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Eesti tundub siit kaugelt ikka nii turvaline ja kindel paik, kus alati hakkama saab. Siis aga lajatab mõni meil postkasti, kus mõni sõber töötks jäänud või firma suletud ja saan aru, et minu vati sees elatud aeg on hetkel läbi. Suurim hirm on kodutuks jääda, kui tööd ei saa. Appi! :)Eks inimene harjub kõigega, aga no ma ei tea, mina ei harju. Positiivne on, et pääsesin sellest manjakaal-depresiiv õhustikust, kus suhtumine oli, et teenitud raha tuleb raskelt, läbi kannatuste ja elu ongi selline. Kui ma ikka alguses panin metsikud "valgusloengud maha" siis lõpuks saad aru, et tühja kohta pole mõtet ... Ja sa hakkad muutuma oleva keskonnaga sarnaseks. omg! ( see parasiitväljend on betty küljest nii kaasa tulnud ooomaigaaad!)
Kui käisin king Krossil Mariani sünnipäeval, mis on kuulus oma punaste laternate tänavaga, kuhu ma senini sattunud ei ole, kuidagi õõvastav.
Ja kui ma nüüd loen paljude Eestlaste blogisid, kes siin (eelmisel aastal külastas 552 work and holiday viisaga eestlast WHM 417) on metsikutes majanduslikes raskutes, elavad magamiskottidega ei tea kus, omamata raha sõita edasi bussiga ja on lõksus kuskil maa farmides, kus makstakse 30 daala päevas (norm oleks al.17 tunnis) ja see veel makstakse mustalt, passid on pandis.Enne minema ei saa kui majutus makstud, aga iga päev tööd ei anta. Täielik orjapidamine. Vähestel on seal farmis elu lihtsam. (Õnneks Kristjanil on ok, ja pakuti isegi ühte nädalast tööotsa, teise linna lähedal $1200eest viinamarja kombaini juht;).
Siis ma leian, kui me teeme tööd mis meid hingeliselt rusub ja hävitab pole vahet, kas see on prostitutsioon või siis prostitutsioon põllul. Ja inimesed kes töötavad 7 päeva nädalas piinates enda tervist ja vaimu ja tagudes vastu rinda kui hardworkerid nad on, siis minu jaoks on nad sama suured narkomaanid, kui süstijad ja alkohoolikud. Sest kui neile anda 3 tundi vaba aega keset töönädalat, lähevad nad hulluks, sest nad ei tea, mis on aeg maha võtta, mis vaimu kosutab. Vana Tõe ja õiguse teema. Mina olen ikka pigem Pearu.
Mind on siin ikka elu tugevalt raputanud läbi. Ma ei ole ise tegelikult vist mitte kunagi tööd otsinud, ikka läbi kellegi -millegi on lahenenud see teema. Kui ma siin detsembris osades lillepoodides sees käisin oma puu inglise keelega, siis kui sa esimesse kolme lähed rõõmsalt, siis viimastes enam nii väga "telenäoga" olla ei suutnud, mida austraallased oskavad imehästi teha, Eestis saaks ilmselt iga teine oma pärlinaeratuse ja sära silmadega tööle tiiviisse.
Vot. ootan oma kandikut nüüd. Mis sellel tuuakse:D Muidugi ma vaatan neid kuulutusi lehest ja mõne vaateakna pealt olen meiliaadressi üles kirjutanud et saata siiis neile oma cv.
Eelmine kord kulus selleks 3 päeva, kui betty ühendust võttis.
Lahtilaskmistseremooniat ei olnud, ma ise küsisin, et mis laup toimus, kas olen vallandatud. tema kirjutas jah.
Saatsin pika viimase "armastuskirja" et et negatiivsed emotsioonid ei jääks tuleviku segama.
Homme on lootus lõpparve saada kätte.
Eestist tuli teade veel, et üürnikud soovivad hinda langetada, mis teeb pangalaenu maksmise veel raskemaks ja müüa pole mõtet, sest kõik on alla oma hinna ja ostjaid pole kuna pangad ei anna laenu. uskumatu lugu
Positiivne uudis Eestist on projekti kordus "teeme ära 2009! uues võtmes.Minu Eesti
Positiivsete mõtete talgud!
Ja täiesti hämmarisse ajab mind see korteri teema, usute või mitte, kaks ajakirjaniku on taaskord ühendust võtnud, et on küll palju juba igal pool olnud ajakirjades sees see kodu, aga kirjutaksime vannitoa uksest :) Tore muidugi, aa kas paljuks ei lähe juba? Need momendid muidugi süstivad natuke eneseusku tagasi, et päris tänaval magavate kodutute vahel veel olema ei pea.
Ruumikujundust tahaks juba väga teha küll, siit on jälle palju ideesid ja mõtteid kogutud. Ma näen oma vaimusilmas ka imeilusat lillesalongi. Eks näis.
Selline pärl siis nüüd vedeleb ilma peal.
Avatud kõikidele loomingulistele pakkumistele
Kui on tunne, et deprekas kohe-kohe tuleb siis on mul selleks puhuks kaks ravimit, minna linnamelusse, täis siginat saginat tänavtele, või puhata metsas, siinne mets on siis Hyde Park, kus saab üpris privaatselt oma kiirsöögikohast kaasa haaratud sushi vms ja koos ringi jalutavate iibistega ära süüa ja jalgu sirutada päikese käes.
Poe hinnad ajavad mind närvi, ma saan nüüd aru miks on austraallastel ja ameeriklastel kolm korda suurem külmkapp ja piima säilivusaeg lõpeb 2027, sest ma nüüd toon hinnavõrdlusi eekides
1 330ml limonaad 30 eeki, kast 24x330ml on ühe hind 8 eeki
pisike vaarikamoos 40 eeki, suur 1,5 liitrine purk aga 10 eeki
liitrine piim 24 eeki, 3liitrine piim 24 eeki
väike sampoon 60 eeki, suur shampoon 2liitrine 25 eeki
aa kui ma elan üksi kesklinnas, siis ma ei taha osta 10 kilo kartuleid, 2kg tuunikala konservi, kahe liitriseid shampoone, mis tähendab et mul ilmselt kulub söögi peale sama raha, mis 4 liikmelisel perel, lihaga on sama asi, üks tükk maksab nagu peaaegu restoranis, ostad kilodega ja voilaa odav jälle.
Nu mu kotka silm õnneks leiab alati üles mõned gurmanisoodukad, mis selle kompenseerib.
Eile tegin jälle kreemist lõhepastat, porru,magusa pipra, oregano ja pestoga.mmm.
Maja peremehega on head suhted, eile sain teada, et oma vabal ajal tegeleb ta muusika kirjutamise ja selle ette mängimisega hotellides, clubides. alles karjääri alguses(44) Nii et vanus pole millegi alustamiseks kunagi mingi vabandus. Ja jube lahedat muusikat teeb, nagu hotel costes vms
Bettyga on finito. Sellega on kaasnenud nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Eesti tundub siit kaugelt ikka nii turvaline ja kindel paik, kus alati hakkama saab. Siis aga lajatab mõni meil postkasti, kus mõni sõber töötks jäänud või firma suletud ja saan aru, et minu vati sees elatud aeg on hetkel läbi. Suurim hirm on kodutuks jääda, kui tööd ei saa. Appi! :)Eks inimene harjub kõigega, aga no ma ei tea, mina ei harju. Positiivne on, et pääsesin sellest manjakaal-depresiiv õhustikust, kus suhtumine oli, et teenitud raha tuleb raskelt, läbi kannatuste ja elu ongi selline. Kui ma ikka alguses panin metsikud "valgusloengud maha" siis lõpuks saad aru, et tühja kohta pole mõtet ... Ja sa hakkad muutuma oleva keskonnaga sarnaseks. omg! ( see parasiitväljend on betty küljest nii kaasa tulnud ooomaigaaad!)
Kui käisin king Krossil Mariani sünnipäeval, mis on kuulus oma punaste laternate tänavaga, kuhu ma senini sattunud ei ole, kuidagi õõvastav.
Ja kui ma nüüd loen paljude Eestlaste blogisid, kes siin (eelmisel aastal külastas 552 work and holiday viisaga eestlast WHM 417) on metsikutes majanduslikes raskutes, elavad magamiskottidega ei tea kus, omamata raha sõita edasi bussiga ja on lõksus kuskil maa farmides, kus makstakse 30 daala päevas (norm oleks al.17 tunnis) ja see veel makstakse mustalt, passid on pandis.Enne minema ei saa kui majutus makstud, aga iga päev tööd ei anta. Täielik orjapidamine. Vähestel on seal farmis elu lihtsam. (Õnneks Kristjanil on ok, ja pakuti isegi ühte nädalast tööotsa, teise linna lähedal $1200eest viinamarja kombaini juht;).
Siis ma leian, kui me teeme tööd mis meid hingeliselt rusub ja hävitab pole vahet, kas see on prostitutsioon või siis prostitutsioon põllul. Ja inimesed kes töötavad 7 päeva nädalas piinates enda tervist ja vaimu ja tagudes vastu rinda kui hardworkerid nad on, siis minu jaoks on nad sama suured narkomaanid, kui süstijad ja alkohoolikud. Sest kui neile anda 3 tundi vaba aega keset töönädalat, lähevad nad hulluks, sest nad ei tea, mis on aeg maha võtta, mis vaimu kosutab. Vana Tõe ja õiguse teema. Mina olen ikka pigem Pearu.
Mind on siin ikka elu tugevalt raputanud läbi. Ma ei ole ise tegelikult vist mitte kunagi tööd otsinud, ikka läbi kellegi -millegi on lahenenud see teema. Kui ma siin detsembris osades lillepoodides sees käisin oma puu inglise keelega, siis kui sa esimesse kolme lähed rõõmsalt, siis viimastes enam nii väga "telenäoga" olla ei suutnud, mida austraallased oskavad imehästi teha, Eestis saaks ilmselt iga teine oma pärlinaeratuse ja sära silmadega tööle tiiviisse.
Vot. ootan oma kandikut nüüd. Mis sellel tuuakse:D Muidugi ma vaatan neid kuulutusi lehest ja mõne vaateakna pealt olen meiliaadressi üles kirjutanud et saata siiis neile oma cv.
Eelmine kord kulus selleks 3 päeva, kui betty ühendust võttis.
Lahtilaskmistseremooniat ei olnud, ma ise küsisin, et mis laup toimus, kas olen vallandatud. tema kirjutas jah.
Saatsin pika viimase "armastuskirja" et et negatiivsed emotsioonid ei jääks tuleviku segama.
Homme on lootus lõpparve saada kätte.
Eestist tuli teade veel, et üürnikud soovivad hinda langetada, mis teeb pangalaenu maksmise veel raskemaks ja müüa pole mõtet, sest kõik on alla oma hinna ja ostjaid pole kuna pangad ei anna laenu. uskumatu lugu
Positiivne uudis Eestist on projekti kordus "teeme ära 2009! uues võtmes.Minu Eesti
Positiivsete mõtete talgud!
Ja täiesti hämmarisse ajab mind see korteri teema, usute või mitte, kaks ajakirjaniku on taaskord ühendust võtnud, et on küll palju juba igal pool olnud ajakirjades sees see kodu, aga kirjutaksime vannitoa uksest :) Tore muidugi, aa kas paljuks ei lähe juba? Need momendid muidugi süstivad natuke eneseusku tagasi, et päris tänaval magavate kodutute vahel veel olema ei pea.
Ruumikujundust tahaks juba väga teha küll, siit on jälle palju ideesid ja mõtteid kogutud. Ma näen oma vaimusilmas ka imeilusat lillesalongi. Eks näis.
Selline pärl siis nüüd vedeleb ilma peal.
Avatud kõikidele loomingulistele pakkumistele
Monday, March 23, 2009
telenovela sviithaardid 337es osa
337 osa lühikokkuvõte.
Kui ma laupäeval sõitsin oma lillepoodi et Marianile sünnipäevaks lilli osta, helistasin ette, ega äkki varem poodi kinni pole pandud. Hetk hiljem sain Betty mehelt Guintanilt sõnumi, et heiti poes ei ole lilli, osata mujalt. Aa ma olin juba bussiga peaaegu kohal, sain aru et betty uus kamm..
Laupäeviti teenib lisa Betty õde, kolme lapse ema, - oli letis ja teatas et Betty on appset ja ei taha mind näha, et läks poest selleks hetkeks minema kui ma tulin ja keelas lilli müüa mulle.. Ma nagu hakkasin naerma ja küsisin mis mõttes nagu, et see on ridikkiläs... ja no siis läksin supermarketisse, avastasin et me poes on ekstra krõbedad hinnad, ostsin suure kimbu karikakraid ja mõtlesin et vot enne pole marian karikakraid märtsis saanud:D
Nii et ma ei tea, millal ma jälle tööle pean minema, rääkisin Toddi ja Poliinaga ja nad ei suuda seda ära imestada kui witch ta ikka on. Reedel läks ta ju varem minema ja siis polnud nagu miskit lahti...
Hakkan uusi kohti vaatama, lilleseadjatele tööpakkumis on küllaga, aga ma kardan veits seda telefoniga tööd, või noh, ma ikka ei saa aru kui klient kiirelt spellib tänavad ,nimed ja õnnitlusteksti ette, siis ma nagu olen bööööö, Segadusse ajab, meil on veel kaks süsteemi, phed helistavad interflorast ja siis kohalikud ja siis läbi indulge koduka...ja see ka veel, keegi ei õpeta sind, kui sa ise selgeks asja endale ei tee , siis tsau.. Kaardimaksed- siin on kolm varianti alati, kui annad kaardi siis pead valima savings or credit ja siis on osadel kaartidel mitu kontot koos, sa pead siis aru saaama et selle õige ikka valid, ja siis on vaja osadel juhtudel mingi poe kood veel ette, ma tean et eestis oli selle jaoks mingi poole päevane koolitus töötajatele mõeldud, aga Bettyga on nii et näitas ette ühe korra 15 sec. ja siis nagu et kuule, ma juba näitasin ühe korra.
Tashiga leppisime kokku 30 raha tund, inglisekeele eratunde siis tahaks 2 korda nädalas. aga enne peaks kindlalt tööd veel saama...
H.Don Poder
pilte eelmisest nädalast. 1. mina ja Ebedrin, Sofitel fuajee, QVB ees olev orkester tervitamas linna saabujaid.
Kui ma laupäeval sõitsin oma lillepoodi et Marianile sünnipäevaks lilli osta, helistasin ette, ega äkki varem poodi kinni pole pandud. Hetk hiljem sain Betty mehelt Guintanilt sõnumi, et heiti poes ei ole lilli, osata mujalt. Aa ma olin juba bussiga peaaegu kohal, sain aru et betty uus kamm..
Laupäeviti teenib lisa Betty õde, kolme lapse ema, - oli letis ja teatas et Betty on appset ja ei taha mind näha, et läks poest selleks hetkeks minema kui ma tulin ja keelas lilli müüa mulle.. Ma nagu hakkasin naerma ja küsisin mis mõttes nagu, et see on ridikkiläs... ja no siis läksin supermarketisse, avastasin et me poes on ekstra krõbedad hinnad, ostsin suure kimbu karikakraid ja mõtlesin et vot enne pole marian karikakraid märtsis saanud:D
Nii et ma ei tea, millal ma jälle tööle pean minema, rääkisin Toddi ja Poliinaga ja nad ei suuda seda ära imestada kui witch ta ikka on. Reedel läks ta ju varem minema ja siis polnud nagu miskit lahti...
Hakkan uusi kohti vaatama, lilleseadjatele tööpakkumis on küllaga, aga ma kardan veits seda telefoniga tööd, või noh, ma ikka ei saa aru kui klient kiirelt spellib tänavad ,nimed ja õnnitlusteksti ette, siis ma nagu olen bööööö, Segadusse ajab, meil on veel kaks süsteemi, phed helistavad interflorast ja siis kohalikud ja siis läbi indulge koduka...ja see ka veel, keegi ei õpeta sind, kui sa ise selgeks asja endale ei tee , siis tsau.. Kaardimaksed- siin on kolm varianti alati, kui annad kaardi siis pead valima savings or credit ja siis on osadel kaartidel mitu kontot koos, sa pead siis aru saaama et selle õige ikka valid, ja siis on vaja osadel juhtudel mingi poe kood veel ette, ma tean et eestis oli selle jaoks mingi poole päevane koolitus töötajatele mõeldud, aga Bettyga on nii et näitas ette ühe korra 15 sec. ja siis nagu et kuule, ma juba näitasin ühe korra.
Tashiga leppisime kokku 30 raha tund, inglisekeele eratunde siis tahaks 2 korda nädalas. aga enne peaks kindlalt tööd veel saama...
H.Don Poder
pilte eelmisest nädalast. 1. mina ja Ebedrin, Sofitel fuajee, QVB ees olev orkester tervitamas linna saabujaid.
Sunday, March 22, 2009
Marian Monroe Sünnipäev Jaapani restoranis JuJu Kings Krossil 21.03.09
M. monroe
mmm
vasakult- Ebedrin, Marja-Liisa, Tash, Marian, Triinu, Maret ja Mina
minu ülesanne oli lihtsalt laval olla:DDD
photos by Ebedrin KopsiVäga tore pidu oli, imeline söögielamus, jaapani köök on võrratu. Lisaks sushidele teevad nad ka oivaliselt igasugu friteeritud asju taignas, kala ja seened ja kana ja oi, ma nüüd jooksen õue sushi järgi:)
Ja juua oli ju hädasti vaja kõiki jaapanis toodetud erinevaid alkohoolseid jooke, nagu külm sake ja kuum sake ja ploomi vein ja siis mingi imelik rohelise tee naps ja siis veel mõned shotid... nagu ikka. ei mingit peenutsemist:D Jaapanis on karaoke nii popp teema, et see on enamasti igas restoranis ja baaris olemas sain ma teada:)
Maaliline Mildura, kolme osariigi piiril, pltidel on toad pärast vahetut tasulist koristust. No comment
Sturt st 1,
Subscribe to:
Posts (Atom)