"Ühe sõnaga"

.
Kui on tunne, et deprekas kohe-kohe tuleb siis on mul selleks puhuks kaks ravimit, minna linnamelusse, täis siginat saginat tänavtele, või puhata metsas, siinne mets on siis Hyde Park, kus saab üpris privaatselt oma kiirsöögikohast kaasa haaratud sushi vms ja koos ringi jalutavate iibistega ära süüa ja jalgu sirutada päikese käes.

Poe hinnad ajavad mind närvi, ma saan nüüd aru miks on austraallastel ja ameeriklastel kolm korda suurem külmkapp ja piima säilivusaeg lõpeb 2027, sest ma nüüd toon hinnavõrdlusi eekides
1 330ml limonaad 30 eeki, kast 24x330ml on ühe hind 8 eeki
pisike vaarikamoos 40 eeki, suur 1,5 liitrine purk aga 10 eeki
liitrine piim 24 eeki, 3liitrine piim 24 eeki
väike sampoon 60 eeki, suur shampoon 2liitrine 25 eeki

aa kui ma elan üksi kesklinnas, siis ma ei taha osta 10 kilo kartuleid, 2kg tuunikala konservi, kahe liitriseid shampoone, mis tähendab et mul ilmselt kulub söögi peale sama raha, mis 4 liikmelisel perel, lihaga on sama asi, üks tükk maksab nagu peaaegu restoranis, ostad kilodega ja voilaa odav jälle.

Nu mu kotka silm õnneks leiab alati üles mõned gurmanisoodukad, mis selle kompenseerib.
Eile tegin jälle kreemist lõhepastat, porru,magusa pipra, oregano ja pestoga.mmm.

Maja peremehega on head suhted, eile sain teada, et oma vabal ajal tegeleb ta muusika kirjutamise ja selle ette mängimisega hotellides, clubides. alles karjääri alguses(44) Nii et vanus pole millegi alustamiseks kunagi mingi vabandus. Ja jube lahedat muusikat teeb, nagu hotel costes vms

Bettyga on finito. Sellega on kaasnenud nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Eesti tundub siit kaugelt ikka nii turvaline ja kindel paik, kus alati hakkama saab. Siis aga lajatab mõni meil postkasti, kus mõni sõber töötks jäänud või firma suletud ja saan aru, et minu vati sees elatud aeg on hetkel läbi. Suurim hirm on kodutuks jääda, kui tööd ei saa. Appi! :)Eks inimene harjub kõigega, aga no ma ei tea, mina ei harju. Positiivne on, et pääsesin sellest manjakaal-depresiiv õhustikust, kus suhtumine oli, et teenitud raha tuleb raskelt, läbi kannatuste ja elu ongi selline. Kui ma ikka alguses panin metsikud "valgusloengud maha" siis lõpuks saad aru, et tühja kohta pole mõtet ... Ja sa hakkad muutuma oleva keskonnaga sarnaseks. omg! ( see parasiitväljend on betty küljest nii kaasa tulnud ooomaigaaad!)

Kui käisin king Krossil Mariani sünnipäeval, mis on kuulus oma punaste laternate tänavaga, kuhu ma senini sattunud ei ole, kuidagi õõvastav.
Ja kui ma nüüd loen paljude Eestlaste blogisid, kes siin (eelmisel aastal külastas 552 work and holiday viisaga eestlast WHM 417) on metsikutes majanduslikes raskutes, elavad magamiskottidega ei tea kus, omamata raha sõita edasi bussiga ja on lõksus kuskil maa farmides, kus makstakse 30 daala päevas (norm oleks al.17 tunnis) ja see veel makstakse mustalt, passid on pandis.Enne minema ei saa kui majutus makstud, aga iga päev tööd ei anta. Täielik orjapidamine. Vähestel on seal farmis elu lihtsam. (Õnneks Kristjanil on ok, ja pakuti isegi ühte nädalast tööotsa, teise linna lähedal $1200eest viinamarja kombaini juht;).
Siis ma leian, kui me teeme tööd mis meid hingeliselt rusub ja hävitab pole vahet, kas see on prostitutsioon või siis prostitutsioon põllul. Ja inimesed kes töötavad 7 päeva nädalas piinates enda tervist ja vaimu ja tagudes vastu rinda kui hardworkerid nad on, siis minu jaoks on nad sama suured narkomaanid, kui süstijad ja alkohoolikud. Sest kui neile anda 3 tundi vaba aega keset töönädalat, lähevad nad hulluks, sest nad ei tea, mis on aeg maha võtta, mis vaimu kosutab. Vana Tõe ja õiguse teema. Mina olen ikka pigem Pearu.

Mind on siin ikka elu tugevalt raputanud läbi. Ma ei ole ise tegelikult vist mitte kunagi tööd otsinud, ikka läbi kellegi -millegi on lahenenud see teema. Kui ma siin detsembris osades lillepoodides sees käisin oma puu inglise keelega, siis kui sa esimesse kolme lähed rõõmsalt, siis viimastes enam nii väga "telenäoga" olla ei suutnud, mida austraallased oskavad imehästi teha, Eestis saaks ilmselt iga teine oma pärlinaeratuse ja sära silmadega tööle tiiviisse.

Vot. ootan oma kandikut nüüd. Mis sellel tuuakse:D Muidugi ma vaatan neid kuulutusi lehest ja mõne vaateakna pealt olen meiliaadressi üles kirjutanud et saata siiis neile oma cv.
Eelmine kord kulus selleks 3 päeva, kui betty ühendust võttis.

Lahtilaskmistseremooniat ei olnud, ma ise küsisin, et mis laup toimus, kas olen vallandatud. tema kirjutas jah.
Saatsin pika viimase "armastuskirja" et et negatiivsed emotsioonid ei jääks tuleviku segama.
Homme on lootus lõpparve saada kätte.

Eestist tuli teade veel, et üürnikud soovivad hinda langetada, mis teeb pangalaenu maksmise veel raskemaks ja müüa pole mõtet, sest kõik on alla oma hinna ja ostjaid pole kuna pangad ei anna laenu. uskumatu lugu

Positiivne uudis Eestist on projekti kordus "teeme ära 2009! uues võtmes.Minu Eesti
Positiivsete mõtete talgud!

Ja täiesti hämmarisse ajab mind see korteri teema, usute või mitte, kaks ajakirjaniku on taaskord ühendust võtnud, et on küll palju juba igal pool olnud ajakirjades sees see kodu, aga kirjutaksime vannitoa uksest :) Tore muidugi, aa kas paljuks ei lähe juba? Need momendid muidugi süstivad natuke eneseusku tagasi, et päris tänaval magavate kodutute vahel veel olema ei pea.

Ruumikujundust tahaks juba väga teha küll, siit on jälle palju ideesid ja mõtteid kogutud. Ma näen oma vaimusilmas ka imeilusat lillesalongi. Eks näis.

Selline pärl siis nüüd vedeleb ilma peal.

Avatud kõikidele loomingulistele pakkumistele