Mõnus on

Ma olen 2 päeva ainult istunud oma sugulase blogis ja ahminud tema imepõvevat elukäiku vahetusõpilasena USA's, olen nii mõndagi Ameerika suhtes ümber hinnanud läbi tema kogetu. Kool on uskumatult lahe seal, ma tahaks uuesti keskkooli minna...Aa õppekavas on sellised tunnid, nagu teatrikunst, tennis, ajakirjandus, sotsioloogia, keeled. Suurejoonelised teatrirühmad, soprdiväljakud, sümfoonia orkester... no niii lahe. Ta on muidugi üliandekas ka, paneb seal tennisemängud kinni, on orkestris esimene viiul, teatri klubis krimmeeria, valgus- ja helitehnik, kirjutab koolilehte artikleid ja aitab kaasa aastaraamutu koostamisel.Just see positiivsus ja mõttekäigud on nii lahedad. Tore teada, ma pole ainuke lootusetu optimist oma suguvõsas.

No endal ongi siis nii läinud, et loen ja söön ja loen. pole isegi meile avanud.
üleeile käisime siis kesklinna Wild Life World keskuses ja oli mõnus päev, hiljem võttis Todd meid autoga kesklinnast peale, käisime läbi KFC'st ostsime ämbritäie fritüüritud kanakoibi ja pizzat, oli kohe selline junkfood'i isu ja läksime Toddi ja ta roommate'ga õlut jooma nende rannaäärsesse korterisse, vaatasime USA varianti little birtan'i komöödia seriaali ja mängisime pokkerit ilma rahata:) kui pimedks läks kella 8 ajal, siis läksime istusime rannas ja üritasime ära arvata tähtkujusid taevas. Pildistasin ühte krabi, kes eest ära jooksis ja...mõnus oli lihtsalt olla.
Betty kirjutas et tahab muga läbirääkimisteks maha istuda nii lilleballi kui kursuste osas, aa pole veel vastanud, lasen peas asjadel küpseda, enne kui tõsiselt otsuseid vastu võtma hakkan. Ootan moskvast vastust, kuidas Tatjana reageerib plaanile ja siis saab edasi tegutseda. See on ikka väga hull ja suur ettevõtmine. Täpselt minu jaoks, kas ma ei tee mittemidagi või siis töötan 24/7
Aeg läheb siin nagu nii kiiresti, et ma saan aru selle järgi millal jälle peab üüriraha maksma, alles see oli ja sellest on juba 2 nädalat. Keelt peaks rohkem õppima, tahaks kuskile koolitusele minna, ikka omapead õppida pole nii efektiivne. rühmas oleks kambavaim suurem ja keel on ka peamine takistus siin tegusid teha.(see mõte on ka iseenesest vale ja endal peas kinni, muusika ja lilled on kaks asja, mis ei vaja siin ilmas tõlkimist, õpin igapäev oma mõtteid kontrollima positiivsuse suunas, et mitte ise lukustada oma võimalusi) Mulle meeldib siin aina rohkem, selle relaxi tunde pärast just. Kuhugi pole ju kiiret. Elu on nautimiseks ja rõõmutundmiseks. Ma ei pea paljuks ülemõelda iga päev kõikide positiivsete asjade loetelu mu elus. ja neid on väga palju. Ja midagi siin elus ei juhtu niisama, ikka enda mõtete tagajärg on kõik. Minu imeline elu on veel alles ees ja ükspäev te veel kuulete minust. Poisist kes hakkas tööle 14 aastaselt viruvärva lillemüüjana:)

ahjaa, kel huvi on saada osa USA's vahetusõpilase programmiga õppivast tragist 17 aastasese elamustest siis blogi on siin: http://sannufromamerica.wordpress.com/
lõõmava päikese higised kallid:)

Wild Life World ja nummimeetrid

kus elab õige mürgisem ämblik, muidugi Sydneys, ei kuskil maakohas ega mujal vaid linnas, kohtub inimestega siis, kui paarilist otsib, muidu muidu elab maa all oma tunnelis


nummimeeter
olemise talumatu kergus
kodustumas
meie uus lemmik-jänes-känguru-rott 'Western Bilby(Marcotis lagotis lagotis)
65% on mürgised maod
12 maailma mürgisemat 30st elavad austraalias muidugi

Royal national park,

Eile hommikul kell 10 sain unesegasena kõne poliinalt, et chap, chap,chap- oleme 20 mintsa pärast teil, sõidame mööda rannikut lõunasse 100km randa päevitama .
Loodus on ikka uskumatult mitmekesine siin, kui esimesel väljasõidul 200 km sisemaale outbackis tundus et siin on selline hõre eukalüpti mets, hunter valleys aga viinamarja põllud ja kuppelmaastik, siis nüüd olid hiidsuured rohelised puud ja mäed,no ikka 3x kõrgemad puud.
Kändurud ja metssead on siis kõige suuremad loomad maismaal, kui jätta välja kahepaikne korkodill ja vaal. Nägime ka kitse märki teeääres, need on sisse toodud ja metsistunud siin omapead. Sammuti on siia toodud sisse kunagi konnad, et nad sööks putukaid, sellised suured nagu kärnkonnad, aga neid ei söö toiduahelas keegi ja nüüd queenslandi osariigis on see suur probleem. Nagu ka jänesed keda siin on metsikus koguses ja kes pistvad põllud nahka.
Mäeotsast oli vaade ookeanile, kui oleks olnud haisid, elektriraisid, delfiine, vaale, merikilpkonne vees, oleks neid näha olnud, meil seekord ei õnnestunud kahjuks.
Pakse inimesi nägin küll, ikka nii pakse et meil Eestis selliseid isendeid pole, seljast ropult rasvunud, ma ei teadnudki, et selg nii rasva võib minna:)
Lained on meeletud, ikka kõvasti peab ujukad jalga panema. turistod tulevad ikka välja nii, et ei sa aru esialgu,et rinnakad on küljepeal kuskil, tähtsa näoga naeratavad kõigile, kuni märkavad...
kui ikka vahusesse lainnesse püsti vastu lähed, siis ootab korralik sentrifuug ees, tuleb laine eest sukelduda peitu. Või siis teistpidi selle vahuga välgukiirusel kaldale ujuda speed põhjas... korralik trenn. võitlesin seal elueest:D

käisime juuksuris

uus look

Ränne

Mul on selline sõbranna nagu Tatjana Petraitis. Saime temaga kunagi ammu 7 aastat tagasi tuttavaks ja hiljem sõbraks lilleballil, kus ta aitas mu võistlustööle kehamaalingut teha,oleme koos töötanud nii Monacos, Nizzas, Peterburgis, Moskvas Saksamaal ja Eestis, nii et näpud rakkus. Ise ta nimetab ennast ja oma peret naljaga korea maffiaks.
Kunagi tema ema otsustas Kashastanist paremasse kohta kolida, tegi maailma kaardi lahti ja lasi pliiatsil kukkuda, kaks esimest korda kukkus veekogudele, kolmandal korral Eestisse. 30 aastat tagasi. Ja nii täiesti lamppi kolis ema kahe lapsega üksi eestisse. Ema töötas ennast Eestis korralikult üles, enne kui kui suur buum tuli kinnisvara äris, kogu pere kolm täiskasvanud võsu elavad kenasti kõik oma kesklinna korterites.Tatjana teeb kehamaalinguid, lilleseadet, küünetehnik,ja kulmudega trikke, milles peetakse teda õheks parimaks vabariigis. Aa nüüd raskel ajal kraabivad naised vist oma kulme ise noaga kodus lühemaks. Sulges oma tartu maantee salongi Nii et ta kirjutas mulle imeilusa kirja fotodega ja teatas, et kolib Costa Ricasse, ilm on soe, ei ole vaja palju riideid kanda ja maja maksab kõigest $35000.- ,teatas et ega temagi puuotsa sündinud pole-' nu ja telaju salontshik, ili bartshik:)))
Ta saatis endast imeilusa pildi. Panen üles selle. Kes on mu sünnipäevadel käinud on ka teda elusast peast näinud:) alati stiilne. Mina hüüan teda bodyart'iks:)

aa meil läheb hästi, vaba päev eksole jälle, külm on 20 kraadi vist?no kui üks päev on 43 ja järgmine 20 siis see on väga külm. suletekid olid meil ümber ja vaatasime briti komöödiad