Kängumaa eriteadaanne nr 3 ( versioon by Kristjan)

Eelmine ülevaade unustasin enne lisada!
Meeldivat lugemist!

NIISIIS:
Üleelmine laup sai avastatud kohalikku klubikultuuri. No tegelikult siiski pubikultuuri,mina ei ole nagu te teate suurem klubikultuuri fänn :))). Aga tore oli, kuigi harjumatu, etneed ozid õlut 0,3 tassidest tarbivad aga noh rahvuse eripära siis. Ja Mr Muscelit(ürdijook) ei saanudki mekkida, see kord siis. Joovad need kohalikud ma ütlen nagu loomad aga niikui suurem tuul purjedesse satub hakkavad kohe kodupoole kepsutama.
KUigi tuvastasime, et Bondi beachi kandis on üks pubi, mis pidi vaevatud teelistele
peavarju ja külakosti pakkuma ka veel kell 10 hommikul. See läheb kontrolli mingil teisel korral. Ööbussid sõidavad iga pooltund, ei ole probleemi kojusaamisega. Seekord olime sunnitud takso võtma,kuna no lihtsalt ei saanud aru, millise posti juures peab seisma et see paganama Rockdale omnibuss mind peale võtaks. Jällegi, ega ühe korraga kõike leia. Et oli lahe õhtu mis lõppes sujuvalt kl 2 hommikul turvalises kodumiljöös. :)))

Nädala alguses sai väike kolimisüritus ette võetud ning cv-sid laiali saadetud. Meie uus asukoht on raudteejaamale lähemal nii et rongisõit on ajavõit :)).

Ahjaa, saime pangakaardi kätte. Imedemaa ma ütlen. Mõtlete, et kui on PIN-kood ja pangakaart siis saab kohe hakata ATMis möllama????? Eksite ma ütlen. Pangakaart tuleb
aktiviseerida! Loomulikult, milles küsimus? Helistad ühel numbril, küsitakse kaardinr, passinr, sünniaeg ja kaardi kehtivusaeg ja voila, sinu uus kaart on kasutamiseks valmis. Metsikas, ma ütlen .

Neljapäeval juhtus ennekuulmatu, sest mulle helistasti tööandjalt ja sooviti vestelda
esmaspäeval kl 2. Ja kus krt ma pean teadma mis number jalanõud mulle sobivad? Aga see tädi oli ise nõus googeldama, et mu euroopa numbrist austraalia oma vorpida :) Eks siis paistab. Ma ütlen, saada välja ausad CV-d ja keegi ei helista sulle. Niikui hakkab putru ja kapsaid ajama kohe on kõne. See oli mingi cateringi stuff, ajasin seal cvs mingit mullli et olen aastaid olnud self-employer (FIE).

Pühapäev möödus Blue Mountansis, ütlemata kena kohake, kui muidugi kõrgus välja
arvata. Ja metsik tuul, mis tahtis jope seljast viia. Ja igal pool tuterdavad hiina-jaapani turistid. Loomulikult toimus ka eneseületamisi – esiteks olin ma nõus sõitma mingi kondliga mööda nööri 400 meetrit õhus, kus lähim alumine objekt oli mingi 500 meetri sügavusel. Ja jälle need piluturistid, saba seljas seda sõidukit kõigutama. Olles edukat teisel kaldal tuli ette võtta teekonda sügavustesse – suht turvaline, sest oli maaga ühenduses – mööda kaljuseina raudteega mäest alla (mäe kalle 52 kraadi ja teekonna pikkus 712 meetri), ei olnud üldse hirmus. Mäe all siis oli mingi vana sõekaevandus ja sellest tehtud muuseum. Lisaks olid tublid Ozid iga põlenud või ümber kukkunud puu juurde sildid pannud, et millal see juhtus ja kuidas ja et sellest ajast saadik on see känd (juurikas, astatki vmt) siin olnud. Tubli igatahes. Aga konks oli selles, et mäest üles oli 2 võimalust – jalgsi või kondliga. Oma tervise huvides sai valitud pärast pikka sisemist heitlust (valutavad jalalihased vs tudisev keha, võimalik märg plekk orus) siiski kondel. Silmad poolkinni ei olnudki nii kole aga pärast tudisesin veel mõnda aega. Jätkuvalt olen seisukohal, et kõrgused ei ole minu jaoks :))).

Aaa ja sellest elamisest, kus me ennast asustame – lisaks kitsele ja kassile on ka siin veel olemas pisitillukesed armasad olevusekesed – ämblikud! Need punased, kes väljas kivimüüri sees elavad, no need on mürgised loomulikult. Et kui hammustab, tuleb esmalt ämblik kinni püüda ja purki panna ning seejärel vastavalt hammustuse kohale see fikseerida ja alles siis 112 helistada. Purki tuleb see putukas panna teadagi selle jaoks, et arstid teaksid mida sulle vastu süstida. Aga omanik lohutas, et ega tegelikult on nad ohtlikud vaid lastele ja vanuritele. Huvitav kas ma olen sihtgrupp või mitte? Ja siis on veel sellised ämblikud nagu Lady Longleg, need on head neid ei tohi tappa, sest nemad tapavad teisi halbu ämblikke. Samas tunnistan, ei ole vahet kas see on mürgine või hea ämblik, kui see sul ikka vannitoas hambaharja pealt vastu vaatab, siis no ei kutsu pesema, lihtsalt ei kutsu. Ja prilllaud läbib iga kord täieliku kontrolli. Siin üks tüüp oli läinud aeda alasti päevitama ja kui siis rohul lebanud susped jalga pani naksaski üks armas olevus teda teatud kohast. Selle koha suurusele mõjus see hamustus loomulikult positiivselt aga
funktsionaalsuse kohapealt oli tugev tagasilöök. Tüübi naine oli ikka kobedas stressis, ja nädala aega mingi kanüüli abil urineerida ei ole ka just TOP10 tegevusi.

Loomulikult sipelgad, mustad ja väikesed, lähed välja suitsu tegema ja juba nad kimavad mööda sääri üles-alla.

Emsapäeval oli tööintervjuu GateGourmet firmas, läks hästi homme on
medkomisjon ja reedest tööle. Neile avaldas nimelt muljet, et ma teadsin, et
piimatooteid tuleb säilitada +2 kuni +6 kraadi vahemikus. Saaks Eestis ka nii lihtsalt tööd! Hakkan kokku panema neid kandikuid, mida lennukis reisijatele pakutakse. S.t siis seda, et economy klaasi reisijate kandikuid pean tegema 4-5 tk/min ja äriklassi omasid 3 tk/min. Äriklassi kandikutel tuleb lihtsalt salatilehti rohkem sättida, et paistaks luksuslikum välja. Ja kogu asja ilu. Ja siis need nooblid reisijad seal äriklassis mõtlevad, et neil on mingi special food, ahaaaa!

Tänan tähelepanu eest
Teie informbüroo

Lihtne õunakook

Saabuvate pühade puhul väike retsept meestele:

Lihtne õunakook

1. Võtke külmikust 10 muna, asetage 7 järelejäänut lauale ja tõmmake

köögipõrand lapiga puhtaks.

2. Võtke kausike, koksake koor vastu kausikese serva katki,

munakollased kallake kausikesse ja munavalged suuremasse kaussi.

3. Pühkige laualt munasisu. Nii, teil on nüüd kausikeses 5 munakollast.

4. Võtke mikser, asetade paika need traadist asjandused ja vahustage

munakollased.

5. Proovige uuesti need traadist asjandused miksri külge kinnitada, aga

seekord vajutage nad tugevamini pesadesse.

6. Vahustage.

7. Peske nägu, kael, käed ja selg, raputage munakollane kõrvadest

välja. Teil on nüüd kausikeses 2 vahustatud munakollast, just õige kogus.

8. Katke köögimööbel mingi riidega ja kinnitage kleeplindiga ajalehed

seintele ja lakke.

9. Võtke jahu.

10. Kallake 200g jahu mõõdutopsi ja puistake see kausikesse. Ülejäänud

800 g pühkige laualt ettevaatlikult pakki tagasi.

11. Vaadake uuesti üle, kas ajalehed on hästi lakke ja seintele

kinnitatud ja hakake tainast mikserdama.

12. Peske jahutolm dušši all maha.

13. Asetage käeulatusse jood, plaastrid ja side.

14. Võtke 4 õuna ja terav nuga, koorige õunad, puhastage pöial joodiga

ja siduge haav sidemega kinni.

15. Tükeldage õunad väikesteks kuubikuteks ja pidage meeles, et koogile

on vaja 2 õuna ja ära võib süüa ainult pooled. Puhastage joodiga osutav-

ja keskmine sõrm, neile saate plaastri peale panna.

16. Korjake munavalgest välja kõik kooretükid, ja vahustage see kõvaks

vahuks ja puistake 100 g... ah teil juba suhkur sees ja pool

kilo! Olete meisterkokkaja, taipasite, et 100 g on ikka väga vähe.


Peske külmkapp puhtaks, kuivades ei saa seda munasuhkurt enam maha.

17. Kallake tainakaussi järelejäänud 1 õuna tükid ja munavalge suhkur,

segage ettevaatlikult, te olete selleks juba väga väsinud, et

veel midagi pesta.

18. Kallake kausisisu küpsetuspannile ja asetage praeahju.

Peale võetud kohustuse täitmist ja läbielatu rahustamiseks on teil

täielik õigus minna poodi ostma torti ja midagi kangemat.

Ps. tungival nõudmisel alustab homme tööd kiku kokana rahvusvahelises lennujaamas ja mina lilleseadjana. rikaste linnaosas muidugimõista. 3 päeva olid kuulutused üleval. metsikud pakkumised. absolutley fabolous

ERAKORRALINE TEADAANNE

Rahva tungival nõudmisel Kõik kes soovivad eestimaa postkaarte meile jõuludeks-nääriks-jaaniks saata (mida me väga ootame)
ja minu 30 JUUBELI PUHUL mis on 4 jaanuaril, pakke saata et mind metsikult rõõmustada
anname saladuskatte all teile aadtessi

XXX
Monomeeth St 27,
Bexley, NSW 2207,
Australia

Hunting.

Elu on küpsis

Täna protesti märgiks, et Kylie Mingoue pole veel(!!!)siiani mulle kõllanud, kuigi sõitsin teisepoolt maakera siia , otsustasin mitte kui midagi teha. Ja ainult lamada.

No kui sa kell 9 ärkad ja oled oma hommiku kohvi-kpüsised-puuviljad-kommid sisse ajanud ja lebad paar tundi, siis osutus see ülemõistuse väsitavaks tegevuseks. Valmistasin ühte maali ideed ette veits(voodis muidugi) .. jube ebamugav on kui paned kõik asjad õigetesse kohtadesse voodi kõrval( ingliskeele õpikud, kaustik, pastakas, harilik, kustukumm, maali lõuend, kohvi ,küpsised,kommid, cd album,telefon, kõrvaklapid, hiir, läpaka pult(mac’il on))ja siis sätid mõnusalt teki varvastele, tõstad läpaka kõhule, sätid veel patja tükk aega ja siis avastad et fack, unustasin arvutijuhtme seina pista, siis ronid kuidagi välja selle hunniku otsast, täielik segadus ja 10 minti jälle õhtus. Kui mõnusas asendis tagasi oled lõpuks kõva sättimise peale ja siis avastad, et just ingliskeele õpiku õppe cd jäi peegli lauale. No ilgelt ei aja närvi, tra: roni jälle otsast peale oma kuhja alt välja .
Õppisin voodis siis täna present past’i ja spellimist, mõned laused on ikka tuttavad ka juba õnneks.hääldasin siis üle maja kõlava häälega. Spellimise järgi kirjutada kiirelt-raske!

Lõpuks hakkasid vanainimesel luud eksole kangeks jääma vedrude vahel , ja läksin kööki siis süüa tegema, ehk siis soojendama oma tomatiühepajatoitu ( erineb ühepajatoidust sellevõrra, et lisad ohtralt tomateid: ) ja siis oli vaja märgata köögi aknapeal kahte putukamürgi pudelit. Üks redback’idele teine universaalne indoor kasutamiseks.
Minus tärkas kohe metsik ürg-elaja-küttimis instinkt ja juba olidki mul pudelid näppus tagaaia verandal.
See veranda näeb siis välja selline: pikk horisontaalne katusealune betoonitud põrand, siis on vahel umbes 7 meetri pikkune ja poole meetri kõrgune punastest tellistest laotud kivimüür, teisel pool samal tasapinnal siis muru ja sealt edasi vanadaami misiganes taimed, nagu turuplats nõmmel. (enne olid tal kanad ka)
Sellel samal telliskivimüüril on peal ühes kohas osaliselt õhuke plekk ja ülejäänud pikkusel laiad lauad.(eelmise postituse pildil on kits selle otsas) Laiade laudade peal hoiame me hommikuti oma kohvitasse ja läpakaid ja värskeid lehti, mida siis loeme. .No eks ma olen kuulnud sõprade ja poliina käest erinevaid mahlakaid lugusid nendest imelistest ämblikest. Poliina nimelt elas varem siin ämma juures mõned aastad, enne kui nad mehega oma maja ostsid ja ta teab rääkida, et pole kuskil rohkem oma elus ämblikke näinud kui sellel verandal
Seda ta rääkis siis, kui me veel tema juures elasime, nüüd kui Phil tahtis infot täiendada, poliina sulges Phili suu ja ütles ära hirmuta ja sinna see teema siis jäi õhku.

Mida ta küll rääkida tahtis ja miks äi surnud on, tekkis mul küsimus.

Need tellised müüriks on lihtsalt asetatud ilma seguta , nii et iga tellisepaari vahel on tõenäoliselt keegi härra või prova ämblik endale pesa teinud. Sussutasin siis seda müürikest, kuni pudel tühjaks sai, ei miskit . esialgu!!!!. , endal metsikud süümepiinad, et kuidas ma universumi jumaliku kätetööd hävitada püüan.
Ja siis. Apppppppiiiiiii, see müür hakkas elama, tõstsime siis seda plekki müüri peal,(hädasti vaja ju) seal oli mini zoo. Aaaah, ma sügelen üleni taas. Oli hädasti ju vaja. Muidugi oli, meie kohvi tassiga paralleelselt veits 10cm all pool tolksatas telliste vahelt välja redback( olgu teadmiseks, et see on austraalia kõige-kõige-kõige mürgisem ämblik, kelle hammustus on suht sekunditega vagaks tegev) ja teadmine, et ta elas su läpaka all, jalast 15 cm kaugusel ajas ikka laksu üles .
Ja arvake ära, kas ämblik kõnnib tipp..tap... tip...tap eiiiii! Kaugel sellest, tipatapatipatapa räme kiirelt ja korruta see 8 jalaga. Aaaappi. Sussutasin siis niikaua kuni ta ilmselt uppus selle vedeliku sisse enne kui mürk mõjuma hakkas.oeh mai lord eksole
Veranda laekohal on kaks prussi mõlemal pool, mis seda katust õhus hoiab ja kas seal on ämblike võrke? Muidugi! Kas Carmela võtab ämblike võrke kunagi alla? Muidugi mitte! Aga äkki võtab, ja nad nii käbedalt teevad uued võrgud, miks muidu on üks taarakast nagu turnimiseks selle prussi kohal, võtsin siis teise pudeli, ronisin kasti otsa lae alla, see lagi on madal . Iga 20 cm tagant oli võrk ja oli Ämblik. Väiksekesed, nagu nad ütlevad, me kristjaniga vaatasime siis neid väiksekesi, silmad ikka välja kukkumas peast.. Na ma ei tea, igatahes eestis ma ühtegi „nii väikest ämblikku“ pole näinud.
Ja siis nad hakkasid välja tulema ja tulema ja tulema lae talade vahelt ja kukkuma just siis kui mööda jalutad. Õhhh. No hädasti oli vaja. Meie toas näiteks aknal võrku pole, muidugi siiani hoidsin päeval seda pärani lahti. Viimast päeva.
Poliina käis just külas, kuulis mu õudusjutte ja rahustas maha, et 4-7 cm(võta mõõdulint!) on ikka väiksed ja läbi akna ventilatsioonitorude ja ja uksepiitatde vahelt satub vahel tuppa huntman’e need on siis tarantli sarnased suured karvased ja liiguvad nagu püssid.
Kui esimest korda sussitad ,on ta klõpsti kadunud, siis kiljud umbes laelambiküljes 5 minutit, siis lähed teda uuesti vaatama, on veits aeglasem, lased uuesti shuss! Ja nii vähemalt viis korda enne kui hoo sellelt loomalt võtab, nagu sportauto. Nii ta mulle rääkis.
Akent sulgedes kukkus aknalingilt vanadaami sokutatud ketiotsas rist maha. mhh
Ja neid riste jagub, ainuüksi meie toas peeglikapil on avemaria ja seinal on rist ja kui tuul puhub teeb aken uuuu- uuuuhuuuvvv – huuuo. õudukas!!!!

Selline lamamispäev oli siis täna. Nagu oleks penji hüpet teinud. Silmad on ikka veel suured, peeglist vaatan.

Ps. Evekene kullakene, kits on isane ja juusturetseptide teema jääb kahjuks ära.

Psps.meil on nüüd internet ka , paned kaardi läpakasse ja ongi olemas

Oi pikaks läheb see tänane päevasissekanne aa pean ühe vahepala siia veel lisama.
Teemaks muidugi me väga armastatud Carmela(74) ja tema kits.

Nimelt on üks tema šhedöövreid pasta ubadega,või läätsedega või hernestega ja see no pole kõige lemmikum, külastab ta oma lapsi võrdselt iga pere 2korda nädalas ja iganädal saavad kõik kotlette ja siis seda oa-pastavärki
Ja ta ikka keedab Suured kogused, nii et ikka 5 päevaks jaguks, kuni ta jälle saabub.
Eile lõunal kui ta oli selle ette meile pannud salaja ja siis kööki meid meelitas, no selline kuhi, et ma oleks neljaks ühe portsu teinud- jäi järgi- no ei jäksa lihtsalt
Aga meie aias maias kits eksole- panime enda jäägid ette salaja, isukalt korralikult sööb kõik ära . aaa mida siis kristjan tegi, kui carmela läinud oli- võtis külmikust selle kõigesuurema ubasi porgandeid täis keedetud poti (see vist tal nagu porši põhi ette nädalateks tehtud) ja viis kitsele, sain õigel ajal jaole, , et kas sa kuuled, võta kaus kitselt ära kisendasin üle ukse, sest oh õudust kui daam näeb, et me selle nahka pistnud, teeb ju seda sama kohe juurde. Panime siis kausi kappi tagasi, osadel ubadel kitsehambajäljed peal. No me nii korralikud ka pole.
Huvitav, kelleperel homme jackpot on .koolivaheaeg on siin ka.

Ja veel pspspsps.
Ma olin ära unustanud lapsepõlve maitse teeküpsised.
Miks me küll eestis neid ei söö, solgutad tee või kohvi sees neid vanu häid kaleviküpsiseid, ja siis nad on imemaitsvad, siesta ajal näiteks.just solgutades. Mmmm

Pspspspspspsps. Nüüd ma saan aru miks nad betoneerivad oma tagaaedasid!

Retseptinurk:
Ja proovi earl grey teed pergamotiga(müüakse igas poes, mu lemmik), lisa kuuma piima(hea kui vahustad veel ka) ja ime killuke võid, mett -ilgelt njämm on.
Ja siis see teeküpsis

Blue Mountain

Niisiis, pole olnud aega vahepeal siin kribada nii hirmsasti

Uues majas oleme nüüd ennast mõnusalt sisse seadnud ja ka koduloomad omaks võtnud, kits käib aias sabas, kui jooksed eest ära jookseb järgi, kui ajad taga jookseb eest ära.

Pühapäeval käisime siis esimest korda Sydneyst väljaspool.
Hommikul kell 9 (!!!pühapäev ja meie idee, appi mis meist niimoodi saab:) nagu kokku lepitud, saabus Todd oma musta väleknoolega meie maja ette ja alustasime trippi Blue Mountain’i poole.
Korraliku kasvatuse saanud eestlastena oli meil tehtud külmakarpi kaasa praemunad, beekon, juust, saiad, tomatid, kurgid ja tükeldatud arbuus ja ohtralt karastusjooke..(pepsi, laimi limonaad ja ginger beer-alkovabad)
Mägedes oli külmem, nii umbes 15-17 kraadi, räme tuul ja no kui oled juba 25-30 kraadiga harjunud oli see ikka lõikavalt külm. uhh.
Imeilus loodus, 12 meetrised sõnajalad, eukalüptid ( ee nüüd tean et kui Phil näitas mulle kummipuud ja mina teatasin, et see on eükalüpt, nananaa- siis tegelikult oli meil mõlemal õigus) ja vana nüüdseks suletud kivisöekaevandus mäe sees. Loomi ei näinud.
Mööda turistide teerada ronides mäejärsakul sai tee otsa ja edasi läks õhus mööda trampliinipidi. Mis mind pani lapselikult rõõmustama ja kristjan esialgu keeldus edasiminemast. Pärast ohtraid keelitusi-meelitusi siiski saime härra nõusse, lubades, et me ei kiiguta ja ta ei pea alla vaatama. ..iseenesest oli sellel õhutrammil klaasist põrand, esialgu mattide klaasidega, ja kui liikuma hakkas , siis klaasruutudelt kadus trilill-trilill helina saatel matistunud kiht ära ja voilaa- pool kilti alla vaade nagu naksti jala all- mingi tehnika ime. Päris õudne-ilus.
Aa ei olnudki nii hull, sest see tramm oli nii suur ja ei kõikunud ega miskit- hõhhm. Oleks rühkem tahtnud, järgmisena pidime istuma rongipele, mis viis hästi järsult mööda mäge alla, ikka ptse loodis, nii et jalad kinnitati selle pulgaga, ja võrgust lagi vagunil oli nii madal, et pidi pea kaelast taha poole ajama. Taustaks indiana jonesi tunnusmuusika. Vot see oli Daaaa! see oli siis selleks et pärast all olevat vihmametsa jälutuskäiku järgmise suure õhutrammiga üles sõita. Väga lahe.
Päevaplaanis oli ka ühe kuulsa maastikuarhitekti aiake, kelle nimi oli whatever, ja nagu mu sõber vadra marika ütles, et heiti sa näed kindlasti austraalias uusi taimi, arened natuke: ) nii et siis natuke arenesin, nägin kuidas banksia elusast peast puu otsas kasvab. kõrval pildil.
Päevläbi prussinud inglise keelt, lõppes õhtuks täieliku väsimuse ja rahuloluga. Meid toodi ilusti ukse ette tagasi ja kohtume järgmine nädalalõpp Toddi sünnipäeval,

Käisin hiiglama suures hiinapoes, see on selline pood, kus on kõike müügil, absoluutselt, kuivatatud seentest, külmutatud pelmeenidest,kaladest, kristallnõudest, kärudest, tehnikast. no ühesõnaga kõike mida hiinlased toodavad ja seal on kõik segamini, ikka nii, et kohati pead mõne riiuli vahel hüppama üle nt. jalanõudest, mis on ostjate poolt põrandale tõmmatud ja ega keegi töötaja neid tagasi ka ei pane.
Sain sealt siis endale uued akrüülvärvid ja lõuendid, nii et maalisin Toddile sünnipäevaks sydney ooperimaja: ) ise olen rahul.
Tööotsingutest rääkides, olen ilusamad lillesalongid endaarust läbi käinud, ühes kohas sooviti kohe proovitööd näha, vihtusin siis kesklinna kaubanduskeskuse lillepoes valmis ühe pruudika, kõik meeldis ja .. kuni ta siis ütles et ma kirjutaks ta nime üles, et helistada ja siis spellis selle mulle ette ja no ma ei osanud siis kirjutada. Kuid teatasin muidugi et ma olen kiire õppija ja avatud uutele kogemustele. Pidin paarpäeva hiljem hellama, kuid sain isegi aru, et kui töö käib põhiliselt läbi telefoni tellimuste ja tervitustekstide vastuvõtmise, pole just see pood parim lahendus mu esimeseks tööks..Härra on harjunud ise kamandama viimased 7 aastat ja üleminek võiks veits pehmemalt minna.
Kristjaniga võeti seevastu ühendust dedektiivi büroost Huulepulga jälitajad:) ja tema vorpis kohe hulgim erinevaid cv-sid valmis, kokk-kondiiter-jurist- ehitaja- advokaat ja eksole ongi juba tal nüüd töö olemas, eile käis intervjuul ja täna arstlikus komisjonis (mille sisu oli võimlemine?!) ja homsest antakse teada millal tööle peab kokk minema lennujaama cateringi firmasse, palk kohe päris hea. Saluutos! Kukaratsas!
Aga mina maalin, päevitan, katsetan uusi sööke, pildistan aedades lilli,putukaid ja maju, nii et ma pole ühtegi korda rongipeatusest ilma ära eksimatta koju jõudnud.( umbes 700m on see peatus paremale-vasakule-mäest üles- alla- paremale- paremale, vasakule-üles mäest alla- paremale ja üle tee tramaivõi.)
Ma ei teagi nüüd on see hea või paha, et mul kellast kellani tööd ei ole. Ikka hea eksole.
Siiski- minu uus sõbrants makedoonlanna Radka, kellel on Rockdale’i keskuses (meie rongi peatus) imearmas lillesalong 20 aastat olnud, olen käinud ta juures juttu rääkimas mitmel korral ja näidanud oma portfooliot, mis talle väga meeldib ja laupäeval käisin isegi lilli ostmas, (et teha poliina õepojale 18a. sünnipäevaks lauaseadeid) Tema tahaks mind 1-2 kord nädalas appi kutsuda, mis on esialgu ju ka midagi- ja mis peamine-ma ei pea tööl käima elatise teenimiseks vaid saan teha, mis mulle meeldib.
Huvitav, kas siin oleks raske üks maalinäitus korraldada või kuskil müüa. Jah seda võiks ka uurida. Mul on siiski ju holiday ja siis work.

ps. kodusaate link




http://www.kodusaade.ee/disainerid/
http://www.kodusaade.ee/klipid/2008/12/117/