Blue Mountain

Niisiis, pole olnud aega vahepeal siin kribada nii hirmsasti

Uues majas oleme nüüd ennast mõnusalt sisse seadnud ja ka koduloomad omaks võtnud, kits käib aias sabas, kui jooksed eest ära jookseb järgi, kui ajad taga jookseb eest ära.

Pühapäeval käisime siis esimest korda Sydneyst väljaspool.
Hommikul kell 9 (!!!pühapäev ja meie idee, appi mis meist niimoodi saab:) nagu kokku lepitud, saabus Todd oma musta väleknoolega meie maja ette ja alustasime trippi Blue Mountain’i poole.
Korraliku kasvatuse saanud eestlastena oli meil tehtud külmakarpi kaasa praemunad, beekon, juust, saiad, tomatid, kurgid ja tükeldatud arbuus ja ohtralt karastusjooke..(pepsi, laimi limonaad ja ginger beer-alkovabad)
Mägedes oli külmem, nii umbes 15-17 kraadi, räme tuul ja no kui oled juba 25-30 kraadiga harjunud oli see ikka lõikavalt külm. uhh.
Imeilus loodus, 12 meetrised sõnajalad, eukalüptid ( ee nüüd tean et kui Phil näitas mulle kummipuud ja mina teatasin, et see on eükalüpt, nananaa- siis tegelikult oli meil mõlemal õigus) ja vana nüüdseks suletud kivisöekaevandus mäe sees. Loomi ei näinud.
Mööda turistide teerada ronides mäejärsakul sai tee otsa ja edasi läks õhus mööda trampliinipidi. Mis mind pani lapselikult rõõmustama ja kristjan esialgu keeldus edasiminemast. Pärast ohtraid keelitusi-meelitusi siiski saime härra nõusse, lubades, et me ei kiiguta ja ta ei pea alla vaatama. ..iseenesest oli sellel õhutrammil klaasist põrand, esialgu mattide klaasidega, ja kui liikuma hakkas , siis klaasruutudelt kadus trilill-trilill helina saatel matistunud kiht ära ja voilaa- pool kilti alla vaade nagu naksti jala all- mingi tehnika ime. Päris õudne-ilus.
Aa ei olnudki nii hull, sest see tramm oli nii suur ja ei kõikunud ega miskit- hõhhm. Oleks rühkem tahtnud, järgmisena pidime istuma rongipele, mis viis hästi järsult mööda mäge alla, ikka ptse loodis, nii et jalad kinnitati selle pulgaga, ja võrgust lagi vagunil oli nii madal, et pidi pea kaelast taha poole ajama. Taustaks indiana jonesi tunnusmuusika. Vot see oli Daaaa! see oli siis selleks et pärast all olevat vihmametsa jälutuskäiku järgmise suure õhutrammiga üles sõita. Väga lahe.
Päevaplaanis oli ka ühe kuulsa maastikuarhitekti aiake, kelle nimi oli whatever, ja nagu mu sõber vadra marika ütles, et heiti sa näed kindlasti austraalias uusi taimi, arened natuke: ) nii et siis natuke arenesin, nägin kuidas banksia elusast peast puu otsas kasvab. kõrval pildil.
Päevläbi prussinud inglise keelt, lõppes õhtuks täieliku väsimuse ja rahuloluga. Meid toodi ilusti ukse ette tagasi ja kohtume järgmine nädalalõpp Toddi sünnipäeval,

Käisin hiiglama suures hiinapoes, see on selline pood, kus on kõike müügil, absoluutselt, kuivatatud seentest, külmutatud pelmeenidest,kaladest, kristallnõudest, kärudest, tehnikast. no ühesõnaga kõike mida hiinlased toodavad ja seal on kõik segamini, ikka nii, et kohati pead mõne riiuli vahel hüppama üle nt. jalanõudest, mis on ostjate poolt põrandale tõmmatud ja ega keegi töötaja neid tagasi ka ei pane.
Sain sealt siis endale uued akrüülvärvid ja lõuendid, nii et maalisin Toddile sünnipäevaks sydney ooperimaja: ) ise olen rahul.
Tööotsingutest rääkides, olen ilusamad lillesalongid endaarust läbi käinud, ühes kohas sooviti kohe proovitööd näha, vihtusin siis kesklinna kaubanduskeskuse lillepoes valmis ühe pruudika, kõik meeldis ja .. kuni ta siis ütles et ma kirjutaks ta nime üles, et helistada ja siis spellis selle mulle ette ja no ma ei osanud siis kirjutada. Kuid teatasin muidugi et ma olen kiire õppija ja avatud uutele kogemustele. Pidin paarpäeva hiljem hellama, kuid sain isegi aru, et kui töö käib põhiliselt läbi telefoni tellimuste ja tervitustekstide vastuvõtmise, pole just see pood parim lahendus mu esimeseks tööks..Härra on harjunud ise kamandama viimased 7 aastat ja üleminek võiks veits pehmemalt minna.
Kristjaniga võeti seevastu ühendust dedektiivi büroost Huulepulga jälitajad:) ja tema vorpis kohe hulgim erinevaid cv-sid valmis, kokk-kondiiter-jurist- ehitaja- advokaat ja eksole ongi juba tal nüüd töö olemas, eile käis intervjuul ja täna arstlikus komisjonis (mille sisu oli võimlemine?!) ja homsest antakse teada millal tööle peab kokk minema lennujaama cateringi firmasse, palk kohe päris hea. Saluutos! Kukaratsas!
Aga mina maalin, päevitan, katsetan uusi sööke, pildistan aedades lilli,putukaid ja maju, nii et ma pole ühtegi korda rongipeatusest ilma ära eksimatta koju jõudnud.( umbes 700m on see peatus paremale-vasakule-mäest üles- alla- paremale- paremale, vasakule-üles mäest alla- paremale ja üle tee tramaivõi.)
Ma ei teagi nüüd on see hea või paha, et mul kellast kellani tööd ei ole. Ikka hea eksole.
Siiski- minu uus sõbrants makedoonlanna Radka, kellel on Rockdale’i keskuses (meie rongi peatus) imearmas lillesalong 20 aastat olnud, olen käinud ta juures juttu rääkimas mitmel korral ja näidanud oma portfooliot, mis talle väga meeldib ja laupäeval käisin isegi lilli ostmas, (et teha poliina õepojale 18a. sünnipäevaks lauaseadeid) Tema tahaks mind 1-2 kord nädalas appi kutsuda, mis on esialgu ju ka midagi- ja mis peamine-ma ei pea tööl käima elatise teenimiseks vaid saan teha, mis mulle meeldib.
Huvitav, kas siin oleks raske üks maalinäitus korraldada või kuskil müüa. Jah seda võiks ka uurida. Mul on siiski ju holiday ja siis work.

ps. kodusaate link




http://www.kodusaade.ee/disainerid/
http://www.kodusaade.ee/klipid/2008/12/117/