shok

Pill tuleb pika ilupeale,
meie naabrid Tiiu ja Maret lahkusid hommikul jäädavalt austraaliast eikusugile mujale kui uusmeremaa maavärinakoldesse, kes oskas seda unes ette näha et selline asi võib juhtuda ja hotel mis ammu broneeritud ei eksisteeri enam maamunal, õnneks nad õidavad sealt kohe lõunasaarele ja õnneks ei jõudnud nad sinna nädal varem.
teiseks sõitis mu austraalia parim sõber adam täna londonisse, kristjan käib kahe kohapeal tööl nagu minagi ja me näeme üksteist nagu kuuvarjutust.
avastasin siis nüüd et ma olen järsku siin täitsa üksi jälle, kõik mu popid sõbrad on siit läinud ja silmside kadunud.
kraamisin tuba, viskasin umbes 100 liitrise mustaprügikoti jagu aastaga tekkinud mittevajalikku pahna ära, kõrvale on uued naabrid kolinud ja on otsa saanud meie imeõdusad aiapeod siis vist. isegi mu peenar kahe punase tomatiga tundub nii mannetu.
kõrvale kolisid leedukad , kes on 7 pesumasinatäit pesu hommikust saati pestnud.
no vot kurb on veits nüüd.
meil on jäädud siin elada 4 nädalat veel, ja siis saame tais kokku tiiu ja maretiga ja siis 28 lendame türkki (kuhu alguses meile läbi kairo taheti pileteid pakkuda)ja 1 aprill oleme eestis..ei ole nali.
emotsioone on kahtesuguseid , väga tahan koju tulla ja siis on ka veits kõhe et mis saama hakkab ja kuidas elu muutub.
et mis siis edasi-tallin.moskva-london pransusmaa hispaania.? kristjan arvab et london, mina ikka eestis tahan maanduda ja no mul ei oleks muidugi midagi sellevastu kui kliima soojeneks eestis nii lõunaprantsusmaa tasemele :).