2 PÄEVa kodus.

Miks ma ikka siin Austraalias olen on küsimärgiga mulle endalegi. kool hakkab alles jaanuari lõpu ja mul on jälle selline eestisse tulemise hoog peal. aga vot ei saa nüüd. kõik raha olen kooli maksnud ja aasta lõps olid eestis kõik korteri ja elukindlustused uuendust vajavad ja viisataotlemine ise on kallis lõbu. nullis olen, aa no isegi tubli et maksud makstud.
olles veel ikka pehmelt öeldes häiritud tööjõuluõhtust, (nüüdseks ma ten et homme pidavat kingitused ootama mind tööjuures ja et maria ja betty mees olid ta peale tigedad olnud. ma olin ikka eile veel päris veendunud et enam ma ei lähe sinna tööle.) siis täna kaubanduskeskuses otsustasin hiinamadaazi boxi hüpata ja see mõjus imena, tänasin mõttes kogu inimkonda ja nüüd olen kodus, tegin kukesuppi,ja vaatan telekast köögireisisaadet kus gourmet kokk küskil kreeklaste põllul tomateid korjab ja seal samas põlluääres väikse köögi püsti paneb kus merekarpe ja kalmaare ja pitsat siis valmistab , värske tomatipüreega.. prantsusmaa reis suvel oli imeline, mõtlen nizza välirestoranide söögielamuste peale ja kõhus koriseb, ... eile muide new york times kirjutas pikka artikkli eesti jõulutraditsioonilistest söökidest, üllatusena oli nimistus ka mannavaht.
muidu meil siin meie aias maret korraldab jõuluõhtusöögi, jõulu hani ja verivorstid ja kapsad ja sinna juurde sobivad veinid, meid saab olema 13 ,paar mitteeestlast ka kellel pole kellegiga olla sel õhtal, siin muidu on traditsioon 25 päeval koos istuda.

praegu on muide air asiaga imeodav lennata läbi kualalumpuri londonisse, u 5000eekiga saab promokampaania raames. ja kui mõni sõber juhtub siin lugemas käima, siis ma jänunen te mõnusate mõtete üle.