Õnnepalee. e, telenoveela 337 osa

Kallis Leopold Eduardi poeg ja Luiise või mis ta nimi oli seal noores pensionäris
Abiellunud 1961 3. mail, lauhtatud sama aasta 13mail, abiellunud 1961 juuni 7ndal kuupäeval, lahutanud sama aasta septembris, abiellunud 1962 aasta jaanuaris, lahutanud sama kuu lõpus, Teil ei ole mõtet enam meie juurde tulla, Elage parem nüüd vabaabielus edasi.



Uskumatu lugu muidugi-ärkasin siis mina täna üles ja otsustasin tööle minna- läksingi. Betty juurde.
i know...
Enne poodi minemist läks mul meelest ära. et mul raha ei ole ja on kokkuhoid, nii ma siis ostsingi veel teepealt suure kõrvitsa Bettyle kingiks, harja ja kühvli pika varrega, mida neil poes ei ole , nu siis veel maasikaid, viinamarju, paar uut maali alust endale, ja voilaa olin poes sees.
ohh ma ei oska seda lühemalt kirjutada...
Nagu tema suhtumine on, kui on hea tuju siis on kõik õites, kui on paha tuju siis on äng ja piin, ma suudan parallellne endaga tõmmata.khõmm. vahepealset olekut ei eksisteeri.
Kisa läks lahti kui küsisin. et kuidas teisipäeval raamatupidajaga läks? ja kus mu dvd on, "ah sellepärast tulidki"! saada raha ja dvd. mis sa endale ette kujutad, ette ei võinud helistada!!! Ma siis ütlesin, et helistasin ju, ta küsis millal, kaks kuud tagasi vastasin mina, omg!
No kuna mul keeleoskus on nagu on siis lahkarvamusi kindlasti tekitab minu otsene ja järsk väljendamisoskus+ erinev kultuuriline taust.
Draama oli nii kohe, et võta oma asjad ja hakka astuma, aga mul olid muud plaanid ja ma ei teinud ta kisast väljagi. Ma olen lausa uhke enda üle, kuidas ma ei kuku auku igakord, kui ta raevutseb, vaid ma ei tee välja, minu metsik lesson.
Nu siis rahunes maha ja sain siis oma idee lagedale tuua, et tuleme koos Eestisse võistlema lilleballi ajaks, tema esindab austraaliat, ja mina assisteerin ja teen linnatuure ja majutan.
Tegin enda arust jälle jube ilusa töö ka. lausa mitu.
Ja kui tal päike lõpuks selle peale välja tuli, mina olin enda üle hämmaris, et nüüd siis on asi nii kaugel, et vabatahtlikult tulin tasuta tööle, hahahaa, aga ma naudin oma tööd ja sain sellest mõnusa rahulolu. Olin endaga rahul.
Lõpuks ta ütles, kaadseik! neljap, reede mõlemad pikad päevad oled siis tööl. aga lilleballile muga sõita ei taha,,, hahahaaa, ma nagu päriselt naersin linnas pool tundi jalutades koju,
Eestis pannaks hullarisse selle eest.
Ma tõesti ei ole see tüüp kes ise läheb ustepealt tööd küsima, ma olen selleks liiga hea florist, see ei ole nina püsti ajamine, mulle on alati tööd pakutud, mitte, et ma pean otsima, tule taevas appi! Betty krt ei helistnud ka täna sellele suurketi omanikule, ta nagu ei raatsi teistele ka mind anda, aga eks aeg teeb kindlasti oma töö
OO happy DAY!:D

elu ilma internetita

Mul oli kolm tundi rüperaal rivist väljas, it geenius Villu Mildurast teatas mulle, et hmm, kahju jah, tuleb uus windows teha ja kõik!!!!! mul oli klomp urgus... onneks on mul imeline traktorist-pagar- advokaat-salaagent Griffitist hädakorral. kes suurima vaevata ütles, et vajuta sinna sinna,sinna, tralarlaaalalalaaaaalllaaa, ja hakkas tööle. uhhhh. kolm tundi valitses äng ja pimedus maailmast. Mul ei ole ei raadiot ega telekat. On küll 5 raamatut, mida üks normalne reisimees ei tassiks endaga kaasas+ mulle jõudis lõpuks eestist kodu ja aed kohale. Mulle meeldis ,mis seal salata. Se ikka tuleb arhiivi nüüd talletada, millegagi siin elus hakkama saanud.

Teen kirjatööd. "Tallinna Lilleball 2009" 3 Mai Estonia teatri kontsertsaalis. Õhtujuhid Nadja ja Mart
Ei midagi uut, alati on see põnev, näed kuidas kuude kaupa voolid midagi ja siis 2tundi ja vuhhh! läbi-see-ball(no seda vel muidugi kahe tunniga juhtunud pole, kes teavad,hõõõõhhhh.)
Nii et see aasta on kohtade arv piiratud ja pisut pidulikum ja ka sobivam koht eksklusiivsete eluslillekleitide eksponeerimiseks.Minu kaudu -10% hinnasoodustus, pange meili ,kui on soovi.

Vaatasin uut filmi Kompass, mille tellisin usast juba tükk aega tagasi, ei äratanud suurt emotsiooni, võib-olla ei valda piisavalt keelt. Kuid oli ka päris häid mõtteterasid, üks neist oli selline:
On võtjad ja on andjad.
Võtjad söövad paremini, andjad magavad paremini.

Museum of contemporary art

Issver, issver ma võitsin kuus miljonit dollarit! lihtsalt! powerball lotteriga.
Kõik on siin elus võimalik. Lähimate sõprade pangalaenud on kustutatud: nii fantast eksole.
....................................................

Täna oli turistipäev- külastasime Toddiga moodsakunsti muuseumi MCA, keskraamatukogu, vana sydney linnaosa,

YAYOI KUSAMA:MIRRORED YEARS, 24 Feb-8 Jun. Sydney
Maailma kuulus naiskunsnik, kelle kunstitöö müüdi 2008 12.Nov Christies NY oksjonil hinnaga $5.100,000, mis on rekord elus oleva naiskunsniku müüdud töö eest.
80a.Daam viljeleb endiselt oma kunsti, mis on läbi elu olnud ta ainus kaaslane ja elueesmärk. Lisan ka mõned internetist leitud pildid, tema näitus on tõeline inspiratsiooni allikas.

80. aastane YAYOI KUSAMANartsissuse aed, Veneetsia Biennaal,1966,Itaalia

Sammuti rabas mind Uus Lõuna Wales'i ühendriigi raamatukogu suur saal, nagu harrypottreri filmi oleks sattunud. Sydney's on ni palju avastada veel.

Raport Griffith'ist Traktoristilt(400km Mildurast,NSW)
Töö seisneb selles, et valmistatakse ette viinamarja põldu, mis on nii suur põld, et keset põldu sa põllu ääri ei näe. Tööd pidavat jätkuma augustini. On nad seal siis kolmekesi korraga ühes pundis, erinevatel päevadel(10 tunnistel) on töötajatel erinevad ülesanded.
1. traktorijuht, mis paigaldab "seadeldisega"poste maasse, raskusastmelt töö nr 2, iga viie minuti tagant kärutad 5 meetrit trakaga edasi.
2. Vaatleja vaatleb, et post oleks otse, lihtsaim töö kolmest, kui näed, et post on otse, näitad pöidlaga ok!,5 minutit paus.See pidi liiga igav olema.
3. Haamriga kinnitad manuaalselt naela traktori poolt masse löödud posti, mis hoiab traati. eriti raske, sest pead kikivarvul haamriga naela posti ülevalt alla lööma.
Väidetavalt pidavat olema tõeline joodikupäevitus, tumepruunid käed ja rõõsa keha.
Lisaks kaasneb selle tööga unenägu postide lõputtest rividest punakas-pruunikal-kollakal mullapinnal. 10 päeva tööd, 3 vaba, 10 päeva tööd, 3 vaba, 10 tundi päevas. Hostel pidi olema palju ilusam, kodusem, tiiviiga ja puha.Eesmärk saada 88 päeva täis. Kedagi ei igatse.

leidsin selle pildi kui griffith'ist pilte otsisin, "tavaline tolmu torm" mis muud nagu wtf!?!
või on just kristjan põllul metsikus tööhoos,
pilt internetist, nii siis korjatakse kombainiga (vist?)

Ja head pulmaaastapäeva kõigile, kellel on 1 aprillil pulmaaastapäev.

Pesumasinate orkester "Riga"

Paljud naabrid on oma pesumasinad, ja nende kohale üles seinale kinnitanud kuivatid rõdudele paigutanud.
Tööle minnes panevad oma pesukese pesema ja 90 minuti pärast hakkab tööle alarm
piip piip, iga 2 sekundi pärast. Täielik terror. Raadiost ikka lõikavalt üle.
Pesumasinad on neil eranditult pealt laetavad ja sooja veega peseb ainult siis, kui soojaveekraan on ühendatud(tavaliselt mitte).Euroopa ruulib.

Vaikuse tund emakesele Maale

[pildil Marian]
Laupäeval, kui ma lõpuks pärast suuri seiklusi Central rongijaamas, mis on ilmselt spetsiaalselt labürindiks ehitatud, et sinna ikka lõplikult ära eksida, jäin ma Helle-Maiga kohtumisele 45minutit hiljaks, see on umbes aeg, mis ma jala oleks Newtowni kõndinud. Jõudsin sinna taksoga lõpuks kuna 30 platvormist õige rongi ülesleidmiselt teatas kõlarist tädi, et see rong täna teedeehituste pärast ei sõida...ütlemata rõõmus olin [pildil töökaaslane Jenny]
Newtown ise muidugi on supper lahe linnaosa poheemlaste, kunstnike meka, ime lahedate restoranide, bubide, väikeste poekestega. Kuigi jah, ka siin maal ähvardavad suured kaubanduskeskused selliseid väikeseid pagari, liha jm poekesi hinnasurvega sulgeda.
Helle-Mai on järjekordne pärli leid siin elus, daam on alates 2002 vist oli, koos oma poolakast bf'ga mõlemad lõpetanud geograafia ülikoolis, reisinud läbi maailma ja viimased aastad Sydneys resideerunud. Eelnevalt näiteks ka indoneesias elanud ja omandanud indoneesia keele
Õhtu kujunes imelahedaks, tegin õhtusöögi, meiega ühines Marian ja Walter. Kell 20.30 lülitasime välja kogu elektri, ehk ülemaailmne energiasäästmise tund, süütasime suurel hulgal suuri valgeid küünlaid, ja Marian istus klaveri taha ja tegi meile privaatkontserdi:)
Tantsisime küünlavalgel ja väga teistmoodi lahe oli.
Marian ja Walter avastasid ja tunnustasid üksteise muusikuandeid ja leppisid pühapäevase karaoke kokku, kuhu siis me eile ka suundusime. Mina liitusin hiljem, no toast oli ka karaoke baarini 300 meetrit:)
Eilse õhtu fiasko oli, kui karaoke baarist lahkusime kella poole 10e ajal ja meie kodu lähedal Taylor Square'il mängis üks tänavamuusik oma sünteka ja võimuga ning Marian astus ligi, teatas, et ta on ka muusik, ja nii nad kohad vahetasidki ja 10 minutiga tekkis selline publik ümber, pildistati, ahhetati ja loobiti veerand tunniga päris palju raha kasti:) Mariani esimene kogemus tänavamuusikuna ja see oli ikka jubelahe. Küsiti plaati osta ja puha:) Muusikuga taas kohad vahetades, kinkis tänavamuusik Marianile esimese tänaval teenitud dollari õnnerahaks.

minu kallis eksülemus kirjutas mulle ka, tänas, et aitasin reedel poe sulgeda ja küsis kuidas mul läheb. igatseb:)
Pildil:marian, töökaaslane Jenny, King's Kross, Newtowni üks pisike bubi,kus istusime Helle-Maiga

Kertu aitähh ilusa kirja eest!
Mare, püüan silma lahti hoida, kui seemneid näen, ma ise tahan ka seda poodi leida, et oma maitseained kasvama juba ükskord siia rõdule panna:)