Eile sai täis esimene nädal Sydneys see läks nagu nii kiiresti, ja Maret sul on täiesti õigus, et see aeg läheb siin esimesed nädalad näpud püsti hõisates,
Nõ tööd otsida pole mul küll veel aega olnud selline programm on peal koguaeg.
Eile käisime siis linnas mina , kristjan ja pool aastat kohalik olnud alla, kes siis oskas meile neid õigeid kohti näidata, a la kus on linna parim "võta kaasa " sushi, kus asub keskraamatukogu ja tasuta fireless, vana linnaosa ja kuidas üldse saab selle krdi silla peale, mille pealemineku käik on lihtsalt saladus peaaegu.
Alustasime sydney towerist, ülesse liftiga sõites teatas pileti controller et juba 4 eestlast olla hetk tagasi läinud, Kohtasimegi siis sydney kõrgeimas punktis kahte tshikki, kes olid pärast poole aastast suht õnnetut trippi teel koju tagasi, ühel oskus maailma kiirem tsukiini korjaja ja teine oskab banaane sorteerida, tegid nalja, et kirjutavad eestisse jõudes need uued oskused endale Cv'sse. bad luck oli nendega juhtunud ja nüüd nad teavad kuidas oleks saanud paremini ja jagasid meile rõõmsasti kasuliku infot ja rääkisid kuidas nad kuskil põhja pool olid ööbides metsas, maast poolemeetri kõrgustel present telkides nagu jurassic parkis olnud, saurused olid ainult puudu olnud. kõik muu oli liikunud, ka puud, mis sust kinni haaravad on siin esindatud.

Pileti sisse kuulus ka 3D poole tunnine film. kui turistod siis kõik nendele toolidele istusid, ja need turvapulgad kõhu fiseerisid, oli ka saalis üks hiina perekond. daam kepiga 95(äkki hooldaja) ja ta
vanamees 105 , ratastoolis, kes paistis kurt ja refleksivaba olevat. memm tiris ta siis ratastoolist koos saali töötajaga poolmeetrit maast kõrgemal toolile. saalitöötaja küsis kolm korda ülesaali, ega siin pole rasedaid, nõrganärvilisi, südamehaigeid, luuvigastusega inimesi, memm e i teinud välja ja taat ei sanud aru. ... see tool rappus niimooodi, et lihtsalt hea , et me selga ära ei nikastanud, ette taha üles alla, järsult . hooga. kõmm ja pahh. me arvame, et sellel memmel oli tõsiselt hooldamisest kõrini ja kui see vana seal toolis otsi ei andnud, siis see mutt viib tä järgmiseks lihtsalt silla otsa ja lükkab alla.
Sillal käisime ja õhtul lõbustuspargis suure rattaga tegime tiiru. ja kohaliku liini laevaga sõitsime öises tulede säras linna jõunapoole tagasi, et siis rongiga oma 6 peatust sõita ja koju jõuda. olime ära kõndinud seitse penikoormat.kell 12 magasime jälle nagu notid.

ps. täna on see päev kui kui eestimaa televisiuunist saab näha mind sel aastal viimast korda.
see krdi kodusaade, kus nad tegid kõik vastupidi kui mul kavanditel oli disainitud ja no kaardinad- ma olin sinna ilusad kardinad teinud, ja nad tegid täieliku gräpi selle asemele, tahtsin valgeid pakse, tegid kuldsed õhulised seinast seina ja no kohutav... eks ma siis saan hiljem netist vaadata. kuidas nad lõppviimistluse said tehtud, päev enne reisi olin terve päev nendega võttel oma asjade pakkimis ja sõpradega koosveetmis ajast.

Täna saame oma pärisaustraalia sõbraga kokku kellega tutvusin 2 kuud tagasi msn'is , et tutvuda mõne kohaliku normaalse inimesega, kes meile linna näitaks. meil on videokonvesoonid olnud ja tundub lahe olevat.

We will survive

meie maja
Eilne esimene pool päeva hommikukohvitasime ja koostasime resumeesid. a la ilus , tark osav. Põhiline oli, et CV liiga overqualified (üle kvalifitseeritud) ei saaks kui lilleseade-ruumikujundus firmadesse neid CVsid saatma hakata. Kossari proua tõi me lahkumispeole augusti Marie Claire kaasa, kus on mitmel lehel mina ja uhked lilleseaded, muide see tekitab siin ilgelt sahinaid. et on koduleht ja lilleseadja olen, on suht noh. so what?
See et ma olen muinasjutuliselt rikas ja elu on nagu muinasjutt on juba vana tõde, näiteks teatas Poliina, et sõbranna töötab tal töökohti vahendavas firmas, eksole. Ämma suures majas saaks soodsalt 1 toa üürida. Mis siin ikka tähendab loto võitu lausa. Poliina koostas CV.
Pärast lõual avastasin üleriigilisest päevalehest et viimaseid kordi superhitt muusikal pärast Mamma Mia't austraalia kultusfilmi järgi tehtud "Priscilla-queen of the desert", the musical. austraalia oma toode, ostsime siis neist piletid, kui muidu oli pilet 1000eeki siis saime soodukaga 700 eeki.
Muusikal ise siis toimus keslinnas Star Citys, see on selline suur-suur-suur maja erinevate sektoritega, kus asub austraalia kõige suurem Casiino, ja ärge võrrelge meie automaat aparaatidega suitsust imbund väikseid kioskeid, see oli midagi suurt glamuurset ja suurejoonelist, 4 meetrise läbimõõduga kaassambad, mis ulatsid kõrgele laealla, täis merekoralle ja merekalu, suured mängulauad, smokingutes mehed ja kostüümides, briljantides naised, muidugi mänguautomaatidega sektsioonid on ikka ka punasel sametil esindatud, siis suur nagu kinosaal, kus ekraanilt saad hobustevõidusõitu jälgida, lõputult lounge'sid, restorane, vabaõhusuitsunurgad palmidega, 13 erinevat teatri-meelelahutus keskuse saali, pildistada ei tohtinud.mhh
meil siis oli kahe rõduga suur saal-äärini välja müüdud, ja see ei olnud kallis- ma nägin rohkem kostüüme, kui 5 aasta jooksul kokku eesti kõik muusikalid, lava kujundus muutus 2, 5 tunnijooksul 25 korda!!!!ja see ei tähenda, et laud viidi paremalt vasakule laval. me ei saanud aru kuidas need dekoratsioonid-majasuurune kontsaking, suur buss, trepid, baariletid, erinevad linnad, laval erinevad teatrilavad, ära mahtusid sinna backstage'i. uskumatu. millised valgusefektid, trossidega lauljad hõljumas keset saali liikudes igas suunas, siis mingi redeli moodi asi mis sõitis selle hiidkontsakingaga keset saali, mille otsas muidugi oli laulja istus kannakohas ja tuul liigutas 10 meetrist kangast õhus. bussi sisse oli eraldi ehitatud lava oma soppide ja salakohtadega, kus mingil hetkel hüppas välja 10 lauljat 2 meetri laiuste kostüümidega, lava põrand liikus nagu ringiratast ja paremalt vasakule, vasakult paremale, kasvõi nii et sai kohapeal joosta. joostigi ja dekod vahetusid taustal. liikumine oli uskumtult lahe, seda peab nägema.
ma sain aru , et nad olid pikalt ka broadwayl esinenud. näitleate sisenemised olid lava alt ja pealt seest ja tagant. uhh. 500 erinevat kostüümi, ja ei olnud abhakanist. uskumatu, jäta või baaris käimised vahele, et minna juba järgmist asja vaatama, kindlasti ka ooperiteatris tahame ikka sees ära käia.
ahjaa- selline koht oli ka veel , et 20 inimest võeti saalist tantsima, farmi mehed ja naised- pandi siis nad ringi ratast ümber heinapallide ja kohaliku baarileti tantsima, ja näitlejad ise läksid lava taha ära ja siis need kakskümmend õnnetukest jäid lollilt mõneks ajaks lavale ja ei osanud miskit teha. ha ha haaa. me istusime õnneks kättesaamatus kohas keskel. irv. aga kui eestlased oleks vihastanud ja teatri direktori alanatusest kohtusse kaevanud, siis aussid ei kippunudki lavalt nii väga ära. vaatajate seas oli ka väga vanu inimesi-90sed? kepi ja luupidega. nii lahe.

leidsin youtubest lühikokkuvõtte, et saaksite siis veits näha, mis me nägime. kopy ja peisti(ta lööb lahti youtube vale video, vali sealt järgmine klipp 3.30 pikkusega priscilla the musical, ülevalt teine, kuidas meeldib?) :

ps. klaas shampi maksis vaheajal $ 12 aud. ouch!

Täna on reede... no comments:)

see pilt on Town HAll, 4 korrust maa-all on rongipeatused ja 4 korrust maapeal kohvikud poekesed, ilus maja. siit me stardime linnapeale tavaliselt.

Ma tahaksin kirjutada veel liialdamisest.

Räägitakse, et inimesed on siin väga avatud, abivalmis, sõbralikud.
Siis et poodides müüakse kõike 5 liitristes pudelites ja hiidkogustes.
Inimesed on paksud ja üleüldse kas on mega ilus ja mega kole kole.
Meie oleme need tüübid, kes räägivad et megailus.
See on ikka ennekõike inimeses endas kinni, kuidas ta elu näeb. On valida ja see on meie subjektiivne arvamus ja kindlasti igal ühel tekib oma seisukoht alles siin olles.
Muidugi on siin räpaseid kohti, pakse, joodikuid, räämas maju. Kes tahab enda ümber näha seda, leiab alati midagi, mida halvustada. Kõik ju oleneb mille-kellega me võrdleme, mina võrdlen sydney’t sydneyga. Ja pigem ei võrdlegi, vaid püüan võtta asju sellisena nagu nad on. Ma olen käinud 37 riigis (Läti ,leedu,poola,saksa, soome, rootsi, norra, taani, prantsusmaa, itaalia, sveits, holland, slovakkia, ungari, monaco, venemaa, ukraina, bulgaaria, rumeenia, moldova, horvaatia, sloveenia, hispaania, inglismaa, iisrael, jordaania, aserbatsjaan, egiptus, india, tai, malaisia, indoneesia, singapur, bosnia- hertsegovina..austraalia, pridnestrovia, eesti:) ja kõik on ilusad olnud. Ei ole olemas koledat loodust, rahvust, elu on alati ilus..Ikka igaüks otsustab, milliste värvidega ta seda näha tahab.

Cronulla

Cronulla

vaata ka: http://www.youtube.com/watch?v=f_mk8hrZWic

Oomaikaaden marmelaaden, hommikul kell kaheksa pärast järjekordset imehead itaalia hommikusööki ootas meid ees vapusfantastiline lootsiku reis, meiega liitus alla, kes jäi algul mulle meelde stellana, tema on siis juba pool aastat siin elanud koos oma mehega, kes oskab miskit spetsiifilist metallilõikamistööd, ja temake töötab poole kohaga hotellis toateeniana (ja saab rohkem palka kui eesti kesastme juht)
pool laeva reisi kujunes aktiivseks suhtlemiseks ja huvitava info kogumiseks, ma ei saa välistada , et ma ülikooli siin ei astu ühesõnaga.(jalg pildil on kapteni oma)
Selline sopiline laht, palju poolsaari, mis kõik pungil täis ilusaid maju mille keskmine väärtus umbes 6 miljonit aud. Kõigil on Garaazid, paatide omad muidugi.
Sõit kestis 3,5 tundi, ühel hetkel said majad otsa ja hakkas rahvuspark, kus ei tohi miskit teha peale vaatamise. Nägime oma elu esimest vabaduses elavat pelikani. sõitsime nii kaua kuni soolasest veest sai mage vesi ja jõeks muutus. Ilus. linna sees selline metsik loodus. Liblikad lendasid nagu päikesevarjutused ja lendavad papakoid tuvide asemel, hakkan juba vaikselt harjuma.
Kapten siis teatas. et ärge ikka unustage kui palju haisid siin elab ja mitu inimest ära on söödud.
Fantast
Pärast lõunat käisime ookeani ääres pargis murul piknikul, ümber austraalia kuuskede mändide moodi eksootilised pehmete okastega hiidsuured puud.
Kõhud täis, suundus meie telegatsioon poliina töökohta, mis asub kalju otsas vaatega ookeanile, Poliina on see tähtis naine, kes kirjutab alla dokumentidele kui palju tohib aastas austraalias kala püüda. Office manager. Olime väga uhked ta üle. Parasjagu saabus ta tööjuurde veel teinegi päris indoneesia telegatsioon koos suursaadikuga- ma siis olin turistos ja hakkasin saadiku autot pildistama millel lipud küljes kui äkki hakkasid mingid ülikondades mehed mulle kätega vehkima. Amatöörid
Päevast nii väsinud, nõudsin ma kiiret suundumist alkoholipoodi, sest seda maitsvat kesamärjukest jaab ainut selleks ettenähtud poodides, suuremates keskustes.
# jääkülma shampust, vanilje, maasika ja brut päästsid me elud jahedas kodus, väljas oli räme kuumus ja nina on mul ikka väääga punane.
Kella 5-11 vaatasime telekat shampanja klaaside taga, esimeseks pulmavideo,2002 mis oli nii lahedalt tehtud, nagu holliwoodi film. Õudne millised koduvideod meil ikka tehakse sain ma aru. See oli tõesti ilus, liigutav, va. kiriku pikk jutlustaja monoloog, kus isegi pruutpaar hakkas igavusest nägusid tegema. nagu ikka.
Samal ajal kui me Poliinaga abs. fab. järgi õhtut nautisime, tuli päeva tipp hetk- kristjan valmistas kreemise kana-juustu- banaani kastme + riis+ salat, mis rabas meid kõiki jalust- eriti mind, inimestel võib ikka palju varjatud andeid peidus olla. See oli räme hea.Ratatouille!

ps. hetkel istume kõik igaüks oma läpaka taga hommikukohvi juues ja Poliinal ja Philil on veel üks äri, need snäksiautomaadid lennujaamas. ja daam loeb kastide viisi rämeda kolina saatel raha mündilugemis aparaadiga. ütles et keegi peab ju selle musta töö ka ära tegema. tõsi ta on.

Hanna kullakene! Palju õnne sünnipäevaks!

Austraalia onu Heiti ja Kristjan

fafafafafaa! du juu spiik elglis? ... no.

http://www.youtube.com/watch?v=FUVagbFcSUU


Lea, austraalias on sinu nimelised shokolaadi poed lausa

Niisiis: a u ready!

Imeline päev hakkas kell 5 kui ma avastasin, et ma magan põrandal, nimelt meie imemadrats , millele ma oma hinge sisse puhusin 40 minutit järjest , otsustas otsad anda. Hea radikuliidi ennetus muidugi põrandal magamine , leidsin elutoast uue diivansohva, mis oma pehmuses nahkpatjade vahele tõmbas voodrini. Kell kaheksa oli siis päris start, trenni eest oli muidugi juba see kuidas ma sealt diivanipatjade vahelt välja sain.
kohvi joodud, ja mu saksas elav õits ilmus msni, kellega poliina me ühine sõber on, nad polnud 8 aastat rääkinud ja ma siis salaja lasin Õitsil helistada ja oligi metsik rahvusvaheline konvessiiiooon. Tänasest alates on meil austraalia pangakaardid ja telefoni numbrid. Panga kaardid(lotto võidu jaoks peab igaks juhuks olema) saab nädalaga ja telefoniga rääkida kohe. Nii et kes krooni devalveerumisse usub, võib mulle helistada siis nyt!. Rahvusvahelished kõnehd võtan ma alathi vasthu, eksole
Poodeldes uusi rannaplätusi ja lühikesi pükse nägime jõuluvana, seisab ja istub oma kuldsel troonil, põhjapõdrad ja kolme meetrised tinasõdurid ümber. Raha eest saab pilti, et siis kõikidele näiteks jõuluks saata. Siin pidavat see niiiii pop olema, 1 klassist kuni 12? klassini välja käiakse, et siis näeb palju perevõsu kasvanud vahepeal on aastaga. Nomaitea
Rannas saatuse tahtel oldi meile universal stodio holliwoodi rannalinad pandud, ja kui ma siis otsustasin selle imebeenel valgel liival päevitama hakata, puhus tuul küljepealt nii kõvasti,.(mis muidugi me ümber tiirutavatele surfaritele langevarjumoodi tuulelohedega, meeldis) et lihtsalt parem kõrv on siiani liiva täis.
Hetk hiljem sibas Jacob mu ümber ja puistas tuule käes kuiva liiva ka mu kõhule,täitis naba ja laulis aim kuuking, aaaim kuukinng.aaim kuuking. Nii tore. Tema küpsetas ja mina ei küpsenud eriti.

Sõites biitshilt koju,(siin on ainult rannad, keegi ei ütle, et lähme mere äärde, või et :lähme nüüd vaikse ookeani äärde) teatas meie kallis perekond, et meid on oodatud külla phili venna ja ta naise poole. Loomulikult ikka itaalia perekond.
Enne seda oli meile just ühest fishburgerist imemaitsvaid fritüüritud kalmaari,kreveti ja kala asju sisse söödetud, Poliina teatas, et ärge kartke, ta ei ole nii hull kui ämm.(kes kallab külmkapi sisu etteja küpsetab kohe kõik olemas olevad asjad ära)
Nunuh. Julge hundi rind on rasvane. Igas mõttes.
Maja ette sõites, nähes kolme kakaduud , tuli meelde, et need linnud tõesti elavad siin ja neid ei ole ainult botaanika aias. Siin on neid papakoilasi nagu tuvisi igalpool,
Lisaks ohtratele pakutud eelsnäksidele, saime marvellous õunakooki ja ise saime pritsida gaseeritud balloonist vahukoort peale, ilma keemiata.
Phil ja ta vend on nimelt tehnika ja leiutiste suured huvilised, näiteks kodus on neil selline kraadiklaas, mis vajutades nuppu,suunab punase valgus joone su poole nt meetrikauguselt ja ütleb palju su tempertuur on. Ma muidugi jooksin sellega terve maja läbi ja mõõtsin igat patja ja telekat ja külmkappi, hea et märkmeid veel ei teinud. Väga vajalik asi. xD
Maja muidugi oli suur uhke, nagu nagu.. ma ei teagi.
Külalistetoa voodi on näiteks pärit 60date klassika, raadio on voodi päitse küljes , punane samet ja puha.
Kukkusin voodisse jälle. Nii väss
Ah jaa see kodus ja võõrsil, meile pidi külla tulema üks marge, kes olevat rolli saanud seriaalis kodus ja võõrsil?

Ps- kindlasti vaadake me uue lemmikbändi videot Fafa!