No kuna laupäeval ma olin kodutu, siis hängisime eesti tütarlapsega linnas ja saime hiltonis kokku Ebedriniga, kellega sai Sydneys tuttavaks lihtsalt nii, et ta kuulis tänaval eesti keelt ja pööras ümber , et kas ta kuuleb eesti keelt:). Imeilus modell, u 25a. sündinud pärnus, üles kasvanud saksamaal, töödanud modellina ja hotellimanagerina nii saksas,usas, nüüd siis siin, 5 tärni Sofitel hotellis, tegi meile super soodsa diili, nii et kodutud siis olid sunnitud elama 5 tärnikas, tasuta peamasaaz ja ho jah, hommikumantlid saime endale ka uued:) + suur hunnik igasugu totsikuid ja potsikuid kreemide värkidega.
Olen Toddi kirjanikust jutuka ema juures 2 päeva nüüd, minu lillepood on 200 meetrit siit. homme tööle.
Loodan väga leida juba ruttu selle elamise, mulle nii meeldis ükshoht Surry Hills, terrass tüüpi maja, lühtrite, kamina, tagaaiaga, selline pisike prantsusmaa. Pick me!Pick me! aga ta ei ole tagasi helistanud .
Siis juhtus veel selline kummaline asi, et kõndisin mina Queens Victoria Buildingus ja minu sõber Andrew form Canberra jalutas täiesti lambist mulle vastu, ma ei teadnudki et ta Sydneys on. Tema siis tuli ka meiega champagnet hiltonise jooma ja jooksis kiirelt edasi sõpadega õhtusöögile... ja siis mina ,üks lahe eesti paar laeva kapten Indrek ja fotograaf Margit
ja veel üks tsikk läksime suva bubidesse ja jälle jooksime lambist Andrew ja ta date'iga 2 korda kokku, nagu 5 miljoni inimesega suurlinnas hakkas see juba närvidele käima:)
Suurlinna energia on meeletu. Sydney on ilus suurlinn
Monday, March 16, 2009
Saturday, March 14, 2009
Hommik
p
Elus!
Kristjan töötas oma esimese päeva eduliselt viinamarjapõllul, ületas kiiruselt kõik lögalõuad ja teenis 50 daala(20 rent, 12,suitsud,10 söök,5 jook, 2 daala nagu naksti tallele pandud)
Kamp ei muutunud üleöö normaalsemaks, pakuti õhtul õlut ja kanepit, millest härra loobus ja ega esimene emotsioon eriti muutunud ei ole, ta küll arvas, et püüab nädalakese vähemasti kogemuse mõttes vastu pidada, mul tõusevad karvad püsti kui ma meenutan seda kohta.
Aga tänasest on tal juba mingi oma strateegiline nipp kuidas palka poolevõrra suurendada, mingeid kaste pidi varuma ja õhhhhh.
Aga mina....:D mina olen linnas, Imeilusas, milline lai naeratus mul eile metroos tuli suule,kui nägin seda siginat saginat, kisa kära, tulles rongist maapeale oli kohe queen victoria buildingu ees suur hiina orkester, ma muidugi tänasin neid kõrgi pilguga tervitusmarsi eest. hõhhh.
Aga no kodutu ju olen ka veits. Aga vaba!Hellasin siis poliinale, et sihuke värk, ta just oli saabunud uusmeremaa reisilt, ja sain kurva uudise, et me Carmeela oli meie lahkumisest saadik haiglas olnud, mingi räme kõhugripi vorm. Poliina siis ütles, et ta ei hakka kellegile teatama, võid täna seal öössel olla.
Betty Bitch,( like the song- britney bitch) ei olnud ju mulle enam helistanud ega vastanud meilidele ega miskit. täna hommikul siis ta lõpuks pärast mu tuhandet sõnumit ja meili helistas et darling i'm the busy woman. oled kodutu jah,ok, tule siis mulle tööjuurde külla, tahan sind näha. - ja nii ta mängib mu närvidega kogu aeg. aga no mul on isegi hea meel.
alati õnnelik selle üle mis juba olemas on
Kuidagi eile avastasin, et ega ma ei muretse üldse, et mul hetkel tööd, elukohta,pole, pigem ikka muretsen et peab minema tööle:DDDD hahaaaaaa. ja jaaa. ei targuta. tehke järgi.
Käisin eile korterit vaatamas, nii elab terve see suur linn-kõik jagavad kortereid, magamistoad eraldi, vahest ka vannituba eraldi, suur tuba ja köök ühiskasutamiseks. ja nii siis on nad siin suurlinnas kõik üksikud.. see on eraldi teema täiesti. Me ikka elame eestis superluxilt, kõigil oma korterid ja puha.
niisiis korter, mida vaatamas käisin, oli nagu kuulutuses 40 a mees,mingi poliitanalüütik ülikoolist, kohale aga jõudes oli mingi 60 või vanem päss, na igapäev suures toas tõtt vaadata pole just ahvatlev, vaade oli muidugi aknast suurele sillale ja asukoht lihtsalt 25 minti kõndimist kesklinna bubide baarideni... agama ju veel valin ka. elan nii kaua kas või hostelis ,kuni selle õige leian.
Olen hetkel netikohvikus bondi beachil, mõnus muusika, ilusad inimesed, värske kohvi. ja elu toob ise ju kõik kätte mis vaja, you'll see. nii et no worrys on hetkel.
Üks korter meeldib praegu uues popis linnaosas,palju kunstnikke ja poheemlasi NewTown, imeilusad pildid korterist, nagu kodu juba:DDD, see vabaneb 18dal, aga no siin on alati 10 tahtjat, jääb vaid loota, et valik langeb minule, ruumi rentija on 38 aastane peakokk,oma restorani omanik.. pole paha. süüa tehakse korterit jagades ka tihti koos.
Oi kui hea on olla tagasi linnas. Me saame ju alati käsi laiutada ja öelda, et mis teha, elu on selline, saatus, pole teisi võimalusi. EIIIII!
Me ikka ise valime ja otsustame millist elu elame! Minu elu on lihtsalt ilus, täis rõõmu ja super lahedaid sõpru.
Kallid ja tänud toetuste eest.
Kohe peaks maret beachile jõudma, paistab, mis tänasest saab.. Saturday night ikkagist:)
Mingi plaan on ka Adelaid Kikul- saaks valitsusest long stay viisa aga sellest teine kord. Elame tänases.
ja mine pekki , kui palju ma selle viimase nädala shokiteraapiaga alla olen võtnud. ringi käies pean oma pükse hoidma käes.
Elus!
Kristjan töötas oma esimese päeva eduliselt viinamarjapõllul, ületas kiiruselt kõik lögalõuad ja teenis 50 daala(20 rent, 12,suitsud,10 söök,5 jook, 2 daala nagu naksti tallele pandud)
Kamp ei muutunud üleöö normaalsemaks, pakuti õhtul õlut ja kanepit, millest härra loobus ja ega esimene emotsioon eriti muutunud ei ole, ta küll arvas, et püüab nädalakese vähemasti kogemuse mõttes vastu pidada, mul tõusevad karvad püsti kui ma meenutan seda kohta.
Aga tänasest on tal juba mingi oma strateegiline nipp kuidas palka poolevõrra suurendada, mingeid kaste pidi varuma ja õhhhhh.
Aga mina....:D mina olen linnas, Imeilusas, milline lai naeratus mul eile metroos tuli suule,kui nägin seda siginat saginat, kisa kära, tulles rongist maapeale oli kohe queen victoria buildingu ees suur hiina orkester, ma muidugi tänasin neid kõrgi pilguga tervitusmarsi eest. hõhhh.
Aga no kodutu ju olen ka veits. Aga vaba!Hellasin siis poliinale, et sihuke värk, ta just oli saabunud uusmeremaa reisilt, ja sain kurva uudise, et me Carmeela oli meie lahkumisest saadik haiglas olnud, mingi räme kõhugripi vorm. Poliina siis ütles, et ta ei hakka kellegile teatama, võid täna seal öössel olla.
Betty Bitch,( like the song- britney bitch) ei olnud ju mulle enam helistanud ega vastanud meilidele ega miskit. täna hommikul siis ta lõpuks pärast mu tuhandet sõnumit ja meili helistas et darling i'm the busy woman. oled kodutu jah,ok, tule siis mulle tööjuurde külla, tahan sind näha. - ja nii ta mängib mu närvidega kogu aeg. aga no mul on isegi hea meel.
alati õnnelik selle üle mis juba olemas on
Kuidagi eile avastasin, et ega ma ei muretse üldse, et mul hetkel tööd, elukohta,pole, pigem ikka muretsen et peab minema tööle:DDDD hahaaaaaa. ja jaaa. ei targuta. tehke järgi.
Käisin eile korterit vaatamas, nii elab terve see suur linn-kõik jagavad kortereid, magamistoad eraldi, vahest ka vannituba eraldi, suur tuba ja köök ühiskasutamiseks. ja nii siis on nad siin suurlinnas kõik üksikud.. see on eraldi teema täiesti. Me ikka elame eestis superluxilt, kõigil oma korterid ja puha.
niisiis korter, mida vaatamas käisin, oli nagu kuulutuses 40 a mees,mingi poliitanalüütik ülikoolist, kohale aga jõudes oli mingi 60 või vanem päss, na igapäev suures toas tõtt vaadata pole just ahvatlev, vaade oli muidugi aknast suurele sillale ja asukoht lihtsalt 25 minti kõndimist kesklinna bubide baarideni... agama ju veel valin ka. elan nii kaua kas või hostelis ,kuni selle õige leian.
Olen hetkel netikohvikus bondi beachil, mõnus muusika, ilusad inimesed, värske kohvi. ja elu toob ise ju kõik kätte mis vaja, you'll see. nii et no worrys on hetkel.
Üks korter meeldib praegu uues popis linnaosas,palju kunstnikke ja poheemlasi NewTown, imeilusad pildid korterist, nagu kodu juba:DDD, see vabaneb 18dal, aga no siin on alati 10 tahtjat, jääb vaid loota, et valik langeb minule, ruumi rentija on 38 aastane peakokk,oma restorani omanik.. pole paha. süüa tehakse korterit jagades ka tihti koos.
Oi kui hea on olla tagasi linnas. Me saame ju alati käsi laiutada ja öelda, et mis teha, elu on selline, saatus, pole teisi võimalusi. EIIIII!
Me ikka ise valime ja otsustame millist elu elame! Minu elu on lihtsalt ilus, täis rõõmu ja super lahedaid sõpru.
Kallid ja tänud toetuste eest.
Kohe peaks maret beachile jõudma, paistab, mis tänasest saab.. Saturday night ikkagist:)
Mingi plaan on ka Adelaid Kikul- saaks valitsusest long stay viisa aga sellest teine kord. Elame tänases.
ja mine pekki , kui palju ma selle viimase nädala shokiteraapiaga alla olen võtnud. ringi käies pean oma pükse hoidma käes.
Thursday, March 12, 2009
I'm a donkey on the edge!
Kui ma saan oma kohvri lahti kunagi pakitud kohas,millest saab mu uus elupaik, siis ma näitan teile kuidas see Rivera tööhostel, kus mina küll viibisin nii kaua kuni hosteliperenaine me ruume näitas, välja näeb. Ta ka andis nõu, et esimesed päevad jooge, siis harjub paremini.hõõhhh hõ hõ hõ õõõõõ! Ikka muidugi mulle otsa vaadates.
Ma ei välista , et ma risti märki endale ette ei löönud, kui see uks avanes. hahahahhahaaa
Ma olin ikka rabatud sellest totaalmaksimaalpompöösselt. toakaaslasteks anti kaks iirlast, üks pikk kui latt teine loll, maani täis, tatt ninast väljas, näod joomisest punnis ja sokkide püsti seisva hunniku järgi vaadates, ei pese nad neid kunagi, väike okse põrandal on tühi tähi ja aroom-aroom mmmmmm. Ratatouille! kõik mustad ja puhtad riided, õllepurgid laiali ja .. see oi ulme. Mul oli ilmselt ees suure silma onu nägu onu reimuse juttudest, kui jänes oma silmad punni kibuvitsa põõsas ajas.
Ma ikka nii pips ka ei ole, kui te arvate et lill minestas uksepiidal. see oli midagi seninägematut.
Tegu on siiski loorberitel üles kasvanud tegelasega ja minu arust meenutas see rummu vanglat - ma küll ei tea milline see välja näeb - kindlasti korralikum. peeter võsa saade on lahja . narkourgas ma usun on kobe koht selle kõrval.
Ühesõnaga kuna Toddil oli sama hotelli tuba, kus me esimese öösse olime kolmekesi, siis jäin ma ilusti ka teiseks ööks sinna, ka kristjan ja olen nüüdseks 1200 km eemal sellest nunnust kohast.... Sydneys of course.
Aga Kristjan tahtis ikka seda kogemust proovida, temaga õhuliinipidi olen ühenduses ja paraeguse info järgi homme kell 6.15 am alustab härra suure ämbriga viinamarja korjamist.72senti ämber. Aeglasemad teenivad majutuse ja söögi raha tagasi päevaga.
No ma ei näe naljakohta.. Eks ma olen neid kartuleid ikka oma elus maha pannud ja kapsaid üles võtnud... töö ei hirmuta mind. Aga kui, siis ikka raha eest ja tahaks öössel tuba, kus elada,eksole. ahjaa- selle toa aken jääb verandale, kus õhtul kõik joovad:) ja ohhh see võrratu köök mis seal veel oli- iuuuuuu!- ja kui sinna külmkappi midagi panna siis on see hommikuks ära söönud. . wc no comment, dušš-no comment, pesumasin peseb liivaga pooleks sest liiva ei saa sealt kätte ja sooja vett tuleb nagu allah tahab. köögis peab ka jälgima astudes põrandat,mis on osaliselt puudulik.:DDDD päriselt,päriselt,mul on pildid,kuni ma arvutisse tõmban,kannatust. Õudukas.
Ma muidugi ootan Kristjanit sealt tagasi elusalt ja loodan et õigepea. muidugi 3 kuuga pidi orja tunne üle minema. Ilmselt ka mõistus.
Pea vastu sõbrake!
Aga minu Betty muidugi on shokis saadetud lepingust, mis on ilmselt ta elu esimene mida ta näinud wordi dokumendis on. Ja mina olen täna Toddi armust ühe öö siin ja homme hakkan siis elamist otsima. Ilmselt ka tööd. juba täna paari kohta saatsin meilid,hommikul hellan üle ja no küll ma selle töö ka saan,
Ma pakun välja, et pärast aatompommi plahvatust lisaks prussakatele jääb elama ka Põder.
Paluks teha punasesse raamatusse märge.
ps. no veits vist liialdasin. Oleks võinud ikka ühe päeva neid viinamarju seal ikka süüa, need on niii head. magusamad, kui need mis söögiomad on.
Wednesday, March 11, 2009
Middle of nowhere- Mildura- Kit,Kit! probleemid!
, 



Ma ei oskagi kohe öelda teile kui suur kultuurishok mind tabas. Ee see tööhostel- aeek! Nagu kanala hahahaaa. päriselt. Ma saan aru miks me kaks sõpra-tuttavat, kes siin on juba 4 kuud, pole oma blogis üles pannud pilte sellest aedikust, kus nad elavad ja ka meie elame ilmselt siis tänasest. Mõni aeg. ma loodan et mõni tund. hõhõhõhhõhõ. Palka saab nii vähe, et selleks, et ennast üles puua igavusest, tuleb 4 kuud tööl käia, et endale köie raha kokku saada. Nägime ka kahte säravat eesti tütarlast, kes vaatamata sellele, et üks kaotas dokumendid ja teine elab telgis olid särasilmsed ja päikest täis, sest kui ikka on raha nii palju, et endale süüa osta pole ju muretsemiseks ka põhjust. Daamid siiski on ennast smuugeldanud kohalikku just avatavasse poppi club'i tööle ja saavad kopsakat tasu. suur suur erand, nagu nad ise ütlesid.
Põllul töötamise strateegiatest rääkis meile õhinal Villu, et on 2 varianti- kas keerad põlved pekki või selja pekki. Nice! täpselt minu unistus! No esialgu siiski veel shampagne for everyone! töötab. Tüdrukud rääkisid veel, et see on kõige normaalsem väikelinn , mida nad näinud on.
Nu see linn näeb täpselt välja selline, ilus linnakene, kus roosas kleidis jalutav eakas vanadaam võib järgmine moment enda larfi eest ära tõmmata ja muutuda roheliseks vennikeseks, ja vilistada oma UFO kohale. Väikelinn kus õhtuhämaruses toimub kummalisi asju...awww
Nu me Toddiga täna saatsime Bettyle korraliku lepingu tutvumiseks, ja kui tema soovid mind enda juurde tööle saada vähegi ausad ja kooskõlas seadustega on, siis mis seal salata olen ma varsti punasel vaibal oma täies hiilguses tagasi. Kui ei siis on ikka coool!
Kristjan lohutab mind mõttega, et surres on need inimesed õnnelikud, kellel on kõige vähem asju(ma eeldan, et siis ei tegu ei ole siiski näljasurmaga, hõhõhõh)
Palk on siin siis selline, et (muidugi eeldusel, et sa meeldid hosteli omanikule, farmerile, ei saja vihma ja oled räme töökas- no brobs!) u. $400 nädalas millest $135 üür $150 söök järgi jääb $115- suitsudele umbes $80- nii et siis 35 dollarit paneks puhtalt tasku- appi ma minestan 3 korda. õhõhhõhõNHNHHN! kui lennupilet sydnysse maksab $400 siis ma pean 12 nädalat tööl käima ja hoolsalt raha kõrvale anema,hahahahahaha
Väga huvitav saab olema. Siin on üks lillepood ka, käisin sellest mööda, mõtlesin et pistan käe uksevahelt sisse, ehk tahab keegi mu käega rääkida hahahaha.
Aga noh, mis ei tapa teeb tugevaks. Üks poiss siit linnast teadis lisada, et pärast 3 kuud läheb orja tunne üle.
Homsest, kui Todd ära sõidab oma internetiga, siis on meil linnas wifi area ainult MacDonaldsis ja see on ülla-ülla tasuta!.
Pildil on üks krabi kõige valgema liivaga rannalt ja meie esimene motel Milduras.
juhuuuu! ootn teie ohtraid kommentaare ja tagasisidet ja ideid.
Ma ei oskagi kohe öelda teile kui suur kultuurishok mind tabas. Ee see tööhostel- aeek! Nagu kanala hahahaaa. päriselt. Ma saan aru miks me kaks sõpra-tuttavat, kes siin on juba 4 kuud, pole oma blogis üles pannud pilte sellest aedikust, kus nad elavad ja ka meie elame ilmselt siis tänasest. Mõni aeg. ma loodan et mõni tund. hõhõhõhhõhõ. Palka saab nii vähe, et selleks, et ennast üles puua igavusest, tuleb 4 kuud tööl käia, et endale köie raha kokku saada. Nägime ka kahte säravat eesti tütarlast, kes vaatamata sellele, et üks kaotas dokumendid ja teine elab telgis olid särasilmsed ja päikest täis, sest kui ikka on raha nii palju, et endale süüa osta pole ju muretsemiseks ka põhjust. Daamid siiski on ennast smuugeldanud kohalikku just avatavasse poppi club'i tööle ja saavad kopsakat tasu. suur suur erand, nagu nad ise ütlesid.
Põllul töötamise strateegiatest rääkis meile õhinal Villu, et on 2 varianti- kas keerad põlved pekki või selja pekki. Nice! täpselt minu unistus! No esialgu siiski veel shampagne for everyone! töötab. Tüdrukud rääkisid veel, et see on kõige normaalsem väikelinn , mida nad näinud on.
Nu see linn näeb täpselt välja selline, ilus linnakene, kus roosas kleidis jalutav eakas vanadaam võib järgmine moment enda larfi eest ära tõmmata ja muutuda roheliseks vennikeseks, ja vilistada oma UFO kohale. Väikelinn kus õhtuhämaruses toimub kummalisi asju...awww
Nu me Toddiga täna saatsime Bettyle korraliku lepingu tutvumiseks, ja kui tema soovid mind enda juurde tööle saada vähegi ausad ja kooskõlas seadustega on, siis mis seal salata olen ma varsti punasel vaibal oma täies hiilguses tagasi. Kui ei siis on ikka coool!
Kristjan lohutab mind mõttega, et surres on need inimesed õnnelikud, kellel on kõige vähem asju(ma eeldan, et siis ei tegu ei ole siiski näljasurmaga, hõhõhõh)
Palk on siin siis selline, et (muidugi eeldusel, et sa meeldid hosteli omanikule, farmerile, ei saja vihma ja oled räme töökas- no brobs!) u. $400 nädalas millest $135 üür $150 söök järgi jääb $115- suitsudele umbes $80- nii et siis 35 dollarit paneks puhtalt tasku- appi ma minestan 3 korda. õhõhhõhõNHNHHN! kui lennupilet sydnysse maksab $400 siis ma pean 12 nädalat tööl käima ja hoolsalt raha kõrvale anema,hahahahahaha
Väga huvitav saab olema. Siin on üks lillepood ka, käisin sellest mööda, mõtlesin et pistan käe uksevahelt sisse, ehk tahab keegi mu käega rääkida hahahaha.
Aga noh, mis ei tapa teeb tugevaks. Üks poiss siit linnast teadis lisada, et pärast 3 kuud läheb orja tunne üle.
Homsest, kui Todd ära sõidab oma internetiga, siis on meil linnas wifi area ainult MacDonaldsis ja see on ülla-ülla tasuta!.
Pildil on üks krabi kõige valgema liivaga rannalt ja meie esimene motel Milduras.
juhuuuu! ootn teie ohtraid kommentaare ja tagasisidet ja ideid.
Tuesday, March 10, 2009
wagga-wagga









Vahepeatus metsikus läänes, nägime täna ilusaid kohti, tegin klõpsu ka Canberra parlamendi hoone ees. Käisime kõige valgema liivaga rannas.
Nädalavahetus oli väga lahe, sain palju uusi sõpru, kas neid veel näen ja suhtlema hakkan selgub õige pea, evele väike kood, et pidu oli nagu lilleballi afterparty.hõhõhõhõõ
Ja no afterparty afterpartyl käisin ka....ega kodus oli aega ainult asju pakkida, esmaspäeva hommikul, et teele asuda. Passi sain õnnelikult tagasi ,informatsiooniga, et teha 5punktile vastav inglise keele test.
Eees ootab kaks imelist roadtripi päeva paljude vaatamisväärsustega. Sydnyst on/oli väga kahju lahkuda, hetkel kui hakkasin alles saama suurlinna maitset tunda. Käisin oma uute sõprade Andrewiga,Di'ga ja Nellofoniga, Lisaga nende erinevatel sõpradel külas laupäeval millele järgnes tõeliselt suur pidu ühel staadionil,kus kahes paviljonis olid top 5 maailma parimad DJ'd. ja üllatus esineja Tina Arina, üle 10000 inimese oli peol. jne.
Nalja sai nii palju et sellest ajalugu vaikib.:) jube lahe oli.
Aa ja seda paraadi me vaatasime ka,lukskorteri rõdult, mis oli selleks puhuks renditud uute sõprade poolt. No ikka selline maja, et siseneses fuajees oli 100 lambiga lühter, fifti seinad vahetasid üles sõites värve-punane.kollane.sinine jne. jube lahe.
Ülemus Betty ei tea sedustest ega lepingutest midagi, nii et Todd aitab mulle ette valmistada hetkel lepingut mida saaks allkirjastada ja mis oleks seadustega kooskõlas. Esialgu siiski work and traveling viisaga.
Moonika aitähh et viitsisid pildid klõpsida fotokaga.
Kohtumiseni.
aa, ja mu uus nimi on H (loe:eitšh)
Subscribe to:
Posts (Atom)