Kitsekese mure

Isusin aias koos kassi ja kitsega ja üks kräunus ja teine määgis vihmakäest räästa all. Prova suvitab kuskil ja läksin siis poodi kassile tõin süüa ja kits röökis kõrva edasi, võtsin siis alumiiniumredeli ja läksin taha aeda, et kitsele puu otsast garaazi tagaotsast rohelisi lehti anda, nu märg oli ka ja see tagaaed on nagu ehitusplats aiamaal, telliskivid, pudelid, mõned palgid, tomatid,kartulid, banaanid, apelsinid jne ja redeli kõrval jäi selline 3 tellise suurune betoonplokk... olles redeli tipus,käed garaazi katusel.. no ja siis hakkas redel liikuma aegluubis nagu filmis paremale ja mina vasakule ja siis olin selili maas betoonploki otsas mõnda aega.... kits määgis kõrva, tõuse püsti ja too lehti vms. silmeest jooksis elu mööda, mõtlesin, et põhiline. et halvatud ei oleks, varbaid tundsin, põlv oli valus, küünarvarres räme valu, selg täiesti tuim ja ei saanud aru, kus valus on... kuidagi siis pöörasin ennast kõhuli, mõtlesin et v***u küll, mul ei ole telefoni ja taskus ja kuidas ma ukseni rooman üle nende telliste ja muda ja risu. Kristjan ka tööl, - see ei ole võimalik, süda oli paha ja seal risuhunnikus ajas enda abitu seisukord naerma ja nutma, mõtlesin et no tore, nüüd võiks see funnel web ka hammustada ja ikka täitsa pekkis.. kuidagi sain põlvili-käpuli ja kükili aegluubis, porine ja mudane, toetasin kuidagi mööda seina püsti, kits uuris ikka, et kus lehed on. söö rohtu krt, või oota kuni kasvab:) kuidagi loivasin tuppa voodisse, õnnelik õnnetus, ristluukohalt on paistes ja marraskil ja kummardada ja käia valus, õnneks mitte lõikavalt hullult, põlved ja küünarnukid on muidugi harjunud, klubides ju ikka juhtus Tallinnas mõned trepilt rullumised ja lavalt hüpped põlvedele nädalavahetuseti nii 4 korda kuus.
Kristjan saabus kahe tunnipärast ja pakkus välja, et peaks viina panema haavadele, aa jäime siiski lõpuks otsusele, et sügavkülmast hakkliha päts rätikuvahel on parem idee. iga tund 15 minutit.
Eesti uudised on ka nagu nad on, eriti meeldis lugu välismaal töötavatest eestlastest, kes on omadega tänavale jõudnud, sest välismaalased jäetakse kriisi ajal ennem töötuks. kosutav.
külm +18, vihm, pime, no ei aja kepslema kuidagi. Üks dressipluus on, riided on nn rohuplekke täis tööjuurest, valgele särgile ajas kristjan vere peale kui muru niitis läbi võsa, nii et õlg oli verine ja siis käis ikka korralikult kõik pesunöörialused oma veritseva õlaga läbi muruniidukiga. ülejäänud riided olen oma akrüülidega ära mökerdanud. ja kui palju riideid mul eestis on, kuidas ma nad välja vahetada tahaks. pintsaku või jaki pean ostma...
Aga varsti läheme põllatööd tegema, st reisima ,todd lubas ära visata, koos vaatamisväärsuste tripiga paar päeva, 1000 kiltsa:)

Kallid Sõbrad! Head Sõbrapäeva!

nüüd vaadake seda "Rahakassi", kuni ila tilkuma hakkab ja siis hakkab rämedalt raha teile tulema, pilt ühest kettkirjast ma nüüd siis panen selle siia üles, et ikka kõik rämedalt rikkaks saaks, ega ma kade pole:)

mõndagi on juhtunud vahepeal, Sain teada et Kertu ja Reesi on ka me blogi lugenud ja teie kirjad olid nii soojad ja jõudu andvad.
Üksikud hundid, nagu me oleme siin laias maailmas, on iga päikseline sõnum kodumaalt kullahinnas. . . Eestisse nii pea ei tule, lilleballi idee on taandunud, tööl draamat, pisaraid, rõkkavat naeru, tsirkust, imlelisi töid, koledaid töid, vännikirjad ja pulmatellimused Eestist, järjest töötanud 17 tundi ja siis 2 tundi maganud ja siis jälle tööle kell 6 hommikul ja nüüd lasti siis mind ka koju, öössel olin Betty juures, käed on niii katki ja nii krobelised ja vautavad ja hetke unistused on oma imelisest taumajast... Saaremaal:)))

... aga maapeale tagasi tulles, pean nüüd magama ja siis põllapeale varsti... aa enne jõuab Maret siis Sydneysse, hurraaaa!

with love

hk

Uued tuuled

Nagu ilmselt olete uudistekünnised ületanud uudistest lugenud, on Austraalias rahuajal toimumas suurim katastroof , mille peamiseks põhjustajaks on rekordiliste soojakraadidega nädalaid kestnud kuumalaine ja kahtlustatakse ka tahtlike süütamisi. Hukkunute arvu hinnatakse umbes 230e inimeseni. Meie jääme Sydneys olles sellistest ohtlikest piirkondadest kaugele õnneks.

Hetkel plaanime Märtsi kesklel suunduda 1000km sisemaale Mildurasse 3 kuuks põllatööle,
(viigimarjad, viinamarjad, paprikad jne) kolm kuud tööd põllul annab võimaluse pikendada work and travel viisat aastavõrra, taotlemise hetkel peab olema 30. See aeg tiksub Kristjanil täis juulis ja kui tahame igaks juhuks võimalust, siis on viimane aeg see 90 päeva tööd põllumajandus sektoris teoks teha. Ega midagi iseenesest selle vastu polegi, loodusega kokkupuude on hingele kosutav ja füüsiline töö on imehea positiivse energia tekitaja.

Samas oleme siin Carmela juures olnud ka esialgselt kokku lepitud 2 kuust kauemgi juba, aeg on pesast välja lennata:) Leidsime ka Sydneys mitmeid häid portaale, kus vaatasime erinevaid uusi elamispindu suht normaalse hinnaga, kesklinnas isegi on võimalus 1 magamistuba + suurt tuba jagada, saun, maja all oleva suure basseini ja balconi ja aiaga, isegi kamin oli sees. $250 nädal.

Nii et oleme veel hetkel ära ootaval seisukohal, Kristjanil just lõppes intervjuu vabatahtlikuna eestlasi külastada vanadekodus 1 tund iga 2e nädala jooksul, et neile seltsi pakkuda ja juttu rääkida.
Minul algab homsest valentini maraton lillesalongis nädalalõpuni ja vahepeal kirjutasin Kodukirjale artikli märtsi numbrisse. Ikka Koidu tänava kodust, võidu puhul.

Hetkel ilm on pööranud külmaks 19-20 kraadi, sajab ja see on nagu eesti 15 kraadi, jube külm on, sokid, kampsunid, kuum tee, et õues verandal istuda saaks, on kohustuslikud.

suur koristuspäev aias

mina tööl

pilte meie flowershopist

Ei olnudki nii jube,kui ma kartsin, et kas mu trööbatud süda üle elab sellise kuumuse, Mare ja Peebu soovitatud kuum tee(suured tänud nõuande eest!) muide ajas naha kuumaks ja tekkis tunne isegi nagu õhk jahutaks vms.
Nädal on imeliselt läinud, töötasin 3 päeva ja oli vaja rongipeatusest ju arbuus osta 8 kilone,kõigeväiksem olemasolevatest, traaa kui raske oli .. ja kui kalllis..16 dollarit, täitsapekkis, selle tassimise eest oleks nad pidanud mulle maksma 16 dollarit. .. lõõmava päikese käes koju vedada:) Aga noh hea küll, tegu on siiski mu lemmikute lemmikuga. ja toidu pealt mina küll ei oska ega taha elus kokku hoida, ühe korra elame. ma ei tea kus mul see komme on tulnud, sinna kuhu plaanin elama jääda natukeseks tekib kohe metsik toidusahver, ikka kõike, ma just vaatasin, et konservid moosid, kuivained,puuviljad juurviljad,kast pulga jäätiseid ja sügavkülma olen ka juba tekitanud korraliku kana,hakkliha,peekoni tagavara. sõjaaja laps, kohe näha et nõuka aja üle elanud:) Tahate saadan värvilisi jogurti topse, väljamaa omad, heidile kunagi 10 aastat tagasi tema väliseestistunud sõbranna,pärast 5 aastat rootsis elamist saatis, et väljamaa värk, hea lilli sisse istutada, samal ajal oli eesti impordi turg juba lahti....
Ja mul on mingi kommionu värk ka küljes- magusa varud on meeletud,küpsised,keeksid, shokolaadikarbid ja kommid ja kummikommid ... ema on mul samasugune...sööks siis ka neid niipalju. Aa no nii on olnud ja nii on ja mulle meeldib. küllus tekitab küllust. Aga toitu ära visata ei meeldi
siin ka soovitus,kui tahate et leib sai oleks alati värsked,hoidke sügavkülmas, Õits saksamaal õpetas, rösterist läbi ja nagu uus.( sügavkülm puhastab ka energeetiliselt toitu,vett jne)
Jahutan ennast nüüd väikese pudeli vahuveiniga verandal, kastsin kitse ja kivipõrandat veega , kisaga jooksis minema ja nüüd mõnuleb, andsin talle ka ühe viilu arbuusi:)
Muide nii palav on et päeval süüa ei taha, mis tähendab, et kell 11 söön õhtul näljasena rämeda laari kõike rasvast sisse ja kohe siruli ja ei liiguta hommikuni. koht on 6-back vedelas pakendis väljapoole:) lõunaks on kadunud ja õhtul tagasi. Ja mul on nagu savi kuidas see kõht parasjagu on tegelt. Minu nunnu:)))
Homme, kuulutavad uudised, on Sydney kuumim paik maamunal! Õnneks on mul vaba.